«Rõõmuga tõdeme, et lisaks poliitikutele teema teadvustamisele on seni ka veidi Andrese ja Pearu kombel omaette nokitsenud merendusorganisatsioonid mõistnud, et kui tahame Eestit kui mereriiki arendada, siis peame ka ise aktiivselt ja ühiselt selle nimel pingutama ja protsessis nõu ja jõuga osalema,» sõnas Eesti Meremeeste Liidu 2019. aasta eesistujaorganisatsiooni, Eesti Laevajuhtide Liidu juhatuse esimees Janno Laende.
23. jaanuaril läbis laevanduseelnõu riigikogus teise lugemise, mille käigus toetati muudatusettepanekuid, mis loovad kaubalaevade Eesti lipu alla toomiseks vajalikud tööjõumaksude erisused, teatas liidu esindaja BNS-ile. Maksuerisuste abil tagatakse suurem konkurentsivõime rahvusvahelisel turul ning laevade Eesti lipu alla tulekuga suurenevad märkimisväärselt ka riigi tulud läbi registritasude, tonnaažitasude ning läbi riikliku pensionikindlustuse ekspordi.
Null tulumaksumäära kehtestamine Eesti residentidest meremeestele tagab neile võimaluse konkureerida Eesti lipu all töökohtade pärast samadel alustel ka kolmandatest riikidest - näiteks Filipiinidelt või Ukrainast - pärit meremeestega. Täiendavalt tõuseb ka teiste Euroopa Majanduspiirkonna kaubalaevadel sõitvate Eesti meremeeste konkurentsivõime.
Sotsiaalsete garantiide osas loob eelnõu erirežiimi alla kuuluvatele meremeestele pensionikindlustussüsteemi, mis pikemas perspektiivis ei ole jätkusuutlik ning sellest jääb valdav enamik välismaiste lippude all töötavatest meremeestest endiselt välja. Meremeeste esindajate sõnul luuakse täna süsteem, kus pool ajast merel viibinud laevapereliikmel kulub pensionikindlustusstaaži täis saamiseni pea 60 aastat.
Ainsa erisusena võimaldatakse osta vabatahtlik ravikindlustus, mis on osalise kattega ning tuleb meremehel endal kinni maksta.