Kõige kiiremini menetleb vargusi Lõuna prefektuur

Foto on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Lõuna prefektuuris kulub joobes juhtimiste ja varguste kohtueelse menetluse toimingutele keskmiselt vähem aega kui teistes prefektuurides, seetõttu on ka sealsed menetluskulud kõige väiksemad.

Joobes juhtimise ja ühe kahtlustatavaga kauplusevarguse kohtueelse menetluse keskmised kulud on kõige suuremad Põhja piirkonnas (vastavalt 187 ja 163 eurot)
ning kõige väiksemad Lõuna piirkonnas (167 ja 123 eurot), selgus justiitsministeeriumi analüüsist.

Lõuna piirkonna menetlejate hinnangul kulus neil peaaegu kõigile menetlustoimingutele vähem aega kui Põhja piirkonna menetlejatel, seda nii joobes juhtimise kui kauplusevarguse puhul. Näiteks kulub kahtlustatava kinnipidamisele ja ülekuulamisele joobes juhtimise puhul Lõunas ligikaudu kolmandiku võrra vähem aega kui Põhjas.

«See võib olla tingitud kohtueelse menetluse läbiviimise mõningatest erisustest, näiteks Põhjas peetakse kauplusevarguses või joobes juhtimises kahtlustatav üldjuhul kohe kinni ning alustatakse menetlustoimingutega, samas kui Lõunas peetakse kiirmenetluse puhul kahtlustatav harva kinni,» pakkus analüüs põhjusteks.

Erinevus ilmneb just kauplusevarguse näitel, kus Lõuna prefektuuris rakendatakse kinnipidamist kiirmenetluses vaid 23 protsendil juhtudest, samas kui Põhja prefektuuris peetakse isik kinni 100 protsendil, Läänes 92 ja Idas 79 protsendil juhtudest.

Menetluse infosüsteemi andmetel viiakse Lõunas mõnevõrra harvem läbi kahtlustatava kinnipidamist, kauplusevarguses kannatanu ülekuulamist ja tõkendi kohaldamist, Lõuna piirkonna korrakaitseametnikud hindasid vähimaks ka transpordiks keskmiselt kuluvat aega.

Lõuna prefektuuri pressiesindaja märkis, et politsei- ja piirivalveametile tutvustatakse analüüsi tulemusi sel reedel. Enne polnud prefektuur valmis kommenteerima põhjuseid, miks nendel õnnestub kõige kiiremini menetlust läbi viia.

Seevastu keskmisest suurema ajakuluga eristub kauplusevarguste puhul Lääne prefektuur. Oluliselt suurem ajakulu ilmneb eriti kahtlustatava, kannatanu ja tunnistaja ülekuulamiste toimingutes.

Justiitsminister Kristen Michal leidis, et selle analüüsi järeldusena ei saa selgelt eelistada üht menetluspraktikat teisele. «Tuleb aga arvestada ka sellega, et sageli on kinnipidamise aeg väiksem kui 48 tundi ning paljud menetlused alates kuriteo toimepanemisest kuni kohtuistungini viiakse läbi ühe päevaga,» sõnas ta.

Vahistamine kümnekordistab kulusid

Joobes juhtimise toimingute ajakulu piirkondade lõikes vähem ning menetlustoimingud võtavad erinevates piirkondades sama palju aega.

Joobes juhtimise toimingute ajakulu kriminaalpolitseis jääb Eestis keskmiselt vahemikku 2,8-3,2 tundi. Tüüpilise kauplusevarguse puhul on ajavahemik mõnevõrra suurem – 3,7-5,2 tundi. Menetlejate hinnangul võtab enamike toimingute tegemine kauplusevarguse kriminaalasjas rohkem aega kui joobes juhtimises, samuti lisanduvad kauplusevarguse puhul asitõenditega seotud toimingud.

Märkimisväärne on ka see, et kui standardse ühe kahtlustatavaga kauplusevarguse keskmine kohtueelne maksumus on 191 eurot ja ilma kinnipidamisasutuse kulu arvestamata 161 eurot, siis kahtlustatava vahistamine kasvatab menetluse kulu 10-20 korda. Kui kahtlustatav kohtueelses menetluses vahistatakse, siis on maksumus joobes juhtimise puhul ligikaudu 1900 ja kauplusevarguse puhul 3300 eurot.

Michal tõdes, et vahistamine on tõkend, mida tuleb kasutada vaid äärmisel võimalusel: «Seda nii inimese õiguste kaitsmise kui ka kulu mõttes, mida see riigile kaasa toob. Masskuritegude puhul kaaluvad prokurörid vahistamist kindlasti väga tõsiselt, enne kui kohtuniku juurde vastava taotlusega lähevad, seda näitab ka fakt, et vahistatutest moodustavad vargad ja joobes juhid suhteliselt väikse osa.»