Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Jaaganti valimisradar. Plakatite kadumistrikk

Sel nädalal asuvad kampaaniatel silma peal hoidma valimiste valvurid, kelle ülesanne on jälgida valimisvõitluse vastavust heale tavale. Foto: Margus Ansu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Olukorra hinnang: keeluaeg

Välikampaania lõppes, aga lõpuspurdini on veel aega. Väikesed parteid said kokku nimekirjad ja programmid. Aktiivne agitatsioon algas ning näoplakatid kadusid tänavatelt.

PISIKESED PROGRAMMID, SUURED LUBADUSED

Nüüdseks on programmid olemas ka erakondadel, kelle toetajate arv viimasel ajal ei näita, et neil oleks suuremat lootust parlamenti pääseda. Sellegipoolest on nad olemas ning leiavad kindlasti ka valijaid enda esitatud vaadetele, kuidas Eesti elu peaks korraldama. Hakkame otsast minema.

VABAERAKOND Kuigi erakonna koduleht teatab programmi allalaadimise katse peale «Ups, seda lehekülge ei leitud», on programm neil siiski olemas. Sealt leiab röögatu tulumaksulangetuse 12 protsendi peale, Rail Balticu suunamise läbi Tartu, üksikvanema toetuse kolmekordistamise. Aga ka teiste erakondade programmidest tuttavad lasteaia kohatasu kaotamise, ravijärjekordade lühendamise, kõrgema palga õpetajatele, ülemineku eestikeelsele haridussüsteemile. Programm on pikk ja katab kõik traditsioonilised valdkonnad, rõhk on riigijuhtimise ümberkorraldamisel ja sotsiaalpoliitikal.

Vabaerakond pani valimistele välja 125-liikmelise täisnimekirja.

VASAKPARTEI tõmbas tähelepanu sellega, et neilt laekus erakonnasisese võimuvõitluse tulemusena valimiskomisjoni kaks valimisnimekirja. Kummalise olukorra lahendusena jäi ellu viimasena esitatud nimekiri, kus 11 kandidaati. Programme on erakonnal eeldatavalt siiski üks, kuigi erakonna kodulehelt ma täisversiooni leida ei suutnud. Seal on kirjas vaid, et riigi ülalpidamine peaks minema kolmandiku odavamaks, riigikogu liikmete arvu tuleb vähendada, kaitsekulutusi samuti ning kaotada tuleb keeleinspektsioon ja integratsiooniprogrammid.

ROHELISED on programmi kirjutanud rahvahääletuslike referendumite nõude, omavalitsustele tulumaksust suurema osa andmise, tööaja normi vähendamise 32 tunnile nädalas, rohelise maaelu nõude, mahetoidu käibemaksu vähendamise, ülemineku taastuvatele energiaallikatele ja palju muud. Väikestest erakondadest üks põhjalikumaid programme, mis selgelt kantud nende maailmavaatest ega püüagi trügida hiigelreformidega päris igasse valdkonda.

ELURIKKUSE ERAKOND esitas valimistele 73 kandidaati ja tegi kõva kära iga kandidaadi eest nõutava 500 euro suuruse kautsjoni ümber. Terviklikku programmidokumenti ERE kodulehelt ei leia, küll on nutika maheriigi idee esindajad tõstnud esile viis valdkonda: taastav majandus, haridus, alt-üles-juhtimine, kogukondlikkus ja julgeolek. Kõik need on nelja-viie lausega lahti kirjutatud.

Välireklaami keeld
Välireklaami keeld Foto: Skunk.ee

PLAGUD PEITU!

40 päeva enne valimisi algab aktiivse agitatsiooni periood ehk eilsest alates ei tohi tänavatel rippuda enam valimisplakateid, mis on linna juba mitu kuud kaunistanud. Ja taas on sellel piirangul kritiseerijaid, seekord näiteks Siim Kallas ja õiguskantsler Ülle Madise.

Miks selline piirang? Küsisin seda vabariigi valimiskomisjonilt ja nende põhjendus on lühidalt järgmine: «Välireklaami keeld 40 päeva enne valimispäeva kehtib 2005. aastast, keelu eesmärk oli toona vähendada valimiskampaania kulusid ja suurendada sisulise ja personaalsema poliitilise arutelu osakaalu.»

Kas see eesmärk on saavutatud? Ei ole. Kogu tulemus on plakatikampaania nihkumine ajaliselt varasemaks, selle maht pole vähenenud, arutelu pole sisukamaks läinud.

Miks see siis endiselt kehtib? Sest parteid ei julge seda muuta, kuna kardetakse, et selle tagajärjel läheb olukord neile kehvemaks ja konkurentidele soodsamaks. Kõigile sobivat lahendust pole seni leitud.

KESKERAKOND JÄLLE KOHTUS

Keskerakonna esimees Jüri Ratas on pärast parteijuhiks saamist korduvalt rõhutanud, et erakonna asi pole kohtu vahet käia. Nüüd näib siiski, et tal tuleb oma sõnu süüa. Partei on otsustanud kohtusse kaevata erakondade rahastamise järelevalve komisjoni.

Miks? Sest ERJK nõuab Keskerakonnalt kohe ja korraga riigieelarvesse 220 000 eurot, mille ulatuses erakond eelmise esimehe Edgar Savisaare juhtimisel keelatud annetusi sai. See pole lihtsalt ERJK nõue, on jõustunud kohtuotsus, et Keskerakond sai keelatud annetusi. Keskerakond aga ei taha maksta kõike korraga, vaid soovib paindlikumat graafikut. ERJK ei taha seda anda.

Mis edasi? Keskerakond maksmisest niikuinii ei pääse, kuid väike taktikaline kohtuskäik lisaaja võitmiseks aitab ehk lahendada peamist probleemi: kust see raha keset valimiskulutuste pillerkaari leida.

Mida see kokku tähendab? On selge, et Keskerakonnal on tõsised rahaprobleemid. Võlgu on varasemastki ja riigikogu kampaania, mida tehakse võidu nimel, tõmbab tühjaks kõik erakonna kassad ja pangakontod. Kui ERJK-l peaks õnnestuma vähendada pea veerandi miljoni euro võrra Keskerakonna riigieelarvelist toetust, on Keskerakonnal suured probleemid.

Kui soovid lugeda minu põhjalikumat Valimisradarit veel enne kui need, kes loevad seda siit, siis telli endale postkasti Valimisradari uudiskiri. Ülevaatlikem ja kiireim viis end enne valimisi poliitikas toimuvaga kurssi viia!

Tagasiside ja ettepanekud on oodatud aadressile poliitikaradar@postimees.ee.

Tagasi üles