/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
/nginx/o/2018/01/25/7512527t1h93ca.jpg)
Eesti kohtud on üle koormatud ning selle lahenduseks leidsid justiitsministeerium ning kohtud plaanitava lahenduse, kus notarid võiksid lepitusorganina lahendada perekonnaasju, kuna nendes on palju emotsionaalseid varajagamisi.
Kohtud plaanivad suunata kõik perekonnaasjade menetlused notaritele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Notaritel on tänagi võimalus tülis abikaasade vara ära jagada leapitusseaduse raames. «Siin on lahtisi otsi, alates sellest, milline peaks olema tasu sellise lepitamise eest ja kas sinna lisaks juristile, kes oskab hästi vara jagada, oleks vaja veel kedagi, psühholoogi, sotsiaalpedagoogi, kes tegeleb laste jagamisega,» ütles justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep «Aktuaalsele kaamerale.»
Harju maakohtu esimehe Meelis Eeriku sõnul on Eestis kiiresti menetlev kohtusüsteem, kui seda võrrelda Euroopas teiste riikidega.
«Kindlasti tuleks tõhustada lepitajate tegevust perekonnaasjades, sest väga palju esimese astme kohtu tsiviilasjadest moodustavad perekonnaasjad, kus sageli tuleb tegeleda emotsionaalsete, mitte niivõrd õiguslike teemadega. Siin oleks lepitajatest abi. Jutt käib lastekaitsetöötajatest, sotsiaaltöötajatest, psühholoogidest, vastava eriharidusega inimestest, notari puhul võibolla jääks talle sõlmitud kokkuleppe kinnitamine,» pakkus Eerik välja.