Poliitikud: ajateenistuse pikendamine eeldab süvaanalüüsi

Eesti kaitseväelased Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

• Poliitikud peavad oluliseks ajateenijate suuremat tunnustamist
• Ajateenistuse lühendamine ei ole praegu reaalne

Parlamendi riigikaitsekomisjoni liikmed leiavad, et ajateenistuse pikendamise arutelu eeldab põhjalikku analüüsi ja selgete motivatsioonipakettide ettepanekuid, kuna vastasel juhul võib see idee tekitada ühiskonnas tarbetuid emotsioone.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem pakkus eelmisel aastal välja idee pikendada mõnedes valdkondades, nagu näiteks küberkaitse, side ja õhutõrje, ajateenistuse pikkust 12 kuule. Herem toonitas siis, et tegemist on vaid mõttega, mida pole analüüsitud.

Riigikaitsekomisjoni esimees sotsiaaldemokraat Hannes Hanso ütles Postimehele, et praegune 8 ja 11 kuu pikkune ajateenistus on ennast õigustanud, mis ei tähenda, et mõnede spetsiifiliste valdkondade teenistuse pikendamise üle ei võiks arutleda. «Enne omaenda isikliku seisukoha kujundamist tahaksin kuulda põhjalikku argumentatsiooni ja näha analüüsi. Ükski asi pole aegade lõpuni kivisse raiutud, nii on see kindlasti ka ajateenistuse pikkusega,» ütles Hanso.

Komisjoni ja parlamendivälise partei Eesti 200 juhatuse liikme Margus Tsahkna sõnul on ajateenistuse kestvusest olulisem selle efektiivne ja noorte jaoks motiveeriv korraldamine. «Kuid kestev primitiivne arutelu ajateenistuse kestvuse üle ei vii tulemuseni, kus ajateenistuse populaarsus ühiskonnas tõuseks. Kuigi ajateenistus on noormeestele kohustuslik, on oluline, et nad oleksid motiveeritud ning võtaksid ajateenistust loomuliku osana oma tulevase karjääri kujundamisel,» märkis Tsahkna.

Kaitseministrina (2016-2017) viis Tsahkna läbi ajateenistuse korraldamise reformi eesmärgiga muuta tervise hindamist ja andmete edastamist, ajateenistusest põhjuseta kõrvale hoidmise eest karmistati ka karistusi. Tsahkna väitel oli mõned aastad tagasi ajateenistuseks tervise poolest sobivaid noormehi vaid 30 protsenti, Soomes oli see protsent 70. «Oluline on, et ajateenistus muutuks loomulikuks osaks poiste ja miks mitte vabatahtlikult ka tüdrukute karjääri planeerimisest. Kohustuse kõrvale peaks tekkima motivatsioon ja kaitsetahe,» rääkis Tsahkna. Ühe võimaliku tunnustusena tõi ta ajateenistuses läbitud kursuste arvestamist kõrgkoolis sooritatud ainetena, ajateenistuse läbinutele tööturule kaasa antava soovituse ja iseloomustuse või ajateenistuse läbimise arvestamist näiteks kodulaenu andmise tingimustes.

Tsahkna sõnul tuleb hinnata, kas olemasolev ajateenistuse väljaõpet on maksimaalselt kasutatud väljaõppeks ning kas ajateenistus on noorte erialavalikul piisavalt paindlik. «Sellisel juhul on mõeldav kombineerida ka erineva pikkusega ajateenistust,» ütles Tsahkna. «Ajateenistuse pikkusele keskendunud arutelu asemel peame leidma lahendused, kuidas kasutada ajateenistuses oldud aega noortele ja riigikaitsele võimalikult kasulikult ja motiveerivalt,» lisas ta.

Keskerakondlasest komisjoni liige Anneli Ott märkis, et kaitseväeteenistuse seadus lubab ka praegu kuni 12 kuulist ajateenistuse kestust, kui selle kehtestab valitsus. Oti sõnul tasub ajateenistuse pikendamist tulevikus kaaluda, sest tehnoloogia muutub keerulisemaks ja võib nõuda väljaõppeks rohkem aega. «Arutelu ajateenistuse kestuse üle peab algama kaitseväest ja kaitseministeeriumist, alles seejärel saaksid selle teemaga tegeleda valitsus ja parlament,» märkis Ott.  

Reformierakonda kuuluv kaitseväe endine juhataja (2006-2011) Ants Laaneots ütles, et ajateenistuse pikendamist mõnedes väeliikides võib kaaluda, kuid see eeldab põhjalikke arvutusi, kuna kasvavad kulud ja seega peab suurenema ka teenistuse tulemus.

«Kaitseväe juhataja ettepanekud väärivad kindlasti arutamist parlamendis ja ühiskonnas laiemalt,» ütles Isamaa esimees ja komisjoni liige Helir-Valdor Seeder. Ta lisas, et põhiküsimuseks ei ole praegu mitte ajateenistuse pikendamine või lühendamine, vaid see, kuidas ühiskonda võimalikult laialt riigikaitsesse haarata ja noormehi teenistusse kaasata. «Eesmärgiks on ajateenijatele võimalikult palju teadmisi ja oskusi edasi anda ning see, et kaitseväest jääks tervislikel või muudel põhjustel eemale võimalikult vähesed,» märkis Seeder.

Reformierakonda kuuluv kaitseväe endine juhataja (1996-2000) Johannes Kert nimetas ajateenistuse pikendamist mõnedes väeliikides ja relvajõudude valdkondades spetsiifiliseks vajaduseks, mis aga eeldab kaitseväe ja kaitseministeeriumi põhjalikku analüüsi ja alles seejärel arutelu. «Rahvusvahelise olukorra pidev pingestumine eeldab senisest suuremat tähelepanu just lahinguvalmiduse sellistele osadele nagu juhtimine, logistika ja mobilisatsioonivalmidus. Ilmne probleem saab olema ebavõrdne teenistusaja pikkus nendega, kelle ajateenistuse kestus on vaid kaheksa kuud. Võimalikuks lahenduseks on mingi motivatsioonipakett pikendatud ajateenistuse jooksul ja soodustused pärast ajateenistuse lõppu,» rääkis Kert Postimehele.

«Väidan, et võimalik ajateenistuse pikendamine mõnedes väeliikides oleks pärast vastava poliitilise otsuse tegemist viie- kuni kuueaastane areng. Kindlasti tuleks vältida revolutsioone, mida on kaitseväele korraldatud juba küllaga ja mille tulemuseks on seni olnud põhiliselt segadus,» märkis Kert.

Reformierakonda kuuluv Madis Milling ütles, et pikem ajateenistus peaks olema vabatahtlik. «Vastasel korral võib ajateenijal tekkida õigustatud küsimus võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes. Teine variant oleks teha ajateenistus ühtlaselt 12 kuuliseks,» märkis riigikaitsekomisjoni liige. «Ajateenistuse pikkuse arutelu algatagu ikka kaitsevägi. Riigikogu ei saa oma suva järgi võtta laest ajateenistuse pikkust ja hakata selle üle arutama. Kui Kaitsevägi sellise arutelu algatab, eeldab see loomulikult diskussiooni ka parlamendis,» lisas Milling.

Kohustusliku ajateenistuse lühendamist poolele aastale ei pidanud Postimehele vastanud riigikaitsekomisjoni liikmed reaalseks eelkõige seetõttu, et Eestis ei jätku sellise intensiivsusega väljaõppe jaoks hetkel instruktoreid.

Riigikaitsekomisjon on parlamendi alatine komisjon, mis tegeleb riigi julgeolekut ja kaitset reguleerivate eelnõudega, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva võimu teostamist ning osaleb riigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundamisel.