Postimehe valimismasin toob välja maailmavaatelise sobivuse ja väärtushinnangud

Hääleandja hakkab valijaid ja kandidaate kokku viima Postimehe veebikeskkonnas. Foto: Postimees

Juba nädala pärast toob Postimees lugejate ette just riigikogu valimiste jaoks loodud valimismasina, mille nimi on Hääleandja. Hääleandja küsimuste koostamisel tegi Postimees koostööd Tartu ülikooli Skytte instituudi teaduri politoloog Martin Mölderiga, kelle poliitikat analüüsivaid artikleid on avaldanud nii Postimees, Eesti Päevaleht, Sirp kui ka Eesti Ekspress.

Kui Eesti valijad märtsi alguses valimiskastide juurde lähevad, siis peavad nad valima mitte ainult erakonna vaid ennekõike kandidaadi mõnest erakonnast. Traditsiooniliselt on valimismasinad nii Eestis kui mujal aga keskendunud erakondadele. Seetõttu on Hääleandja isegi maailma kontekstis üpriski ainulaadne. Raske on leida valimismasinat, mis keskenduks nii paljudele kandidaatidele ning viiks kokku valija tema maailmavaatele kõige sarnasema kandidaadiga. Midagi sellist ei ole enne tehtud ning nii suur ettevõtmine saab valimida üksnes paljude erinevate inimeste koostöös.

Kokku on rakenduses 23 küsimust, mis jagunevad peaaegu kõik kolme kategooriasse –välispoliitilised ning sotsiaalseid ja majanduslikke väärtusi puudutavad. Kõikide sotsiaalsete ja majanduslike küsimuste puhul on vastuste osas selgelt eristatav kas siis vasakpoolne või liberaalne ja parempoolne või konservatiivne pool. Liberaale või konservatiive ja parempoolseid või vasakpoolseid eristavad enamasti samad teemad, mille puhul vastused või seisukohad on aga vastandlikud.

Riigikogu kandidaat ning valija saavad valida enda seisukohta kõige paremini esindava vastuse olenemata nende maailmavaatest, väljendades kas poolt või vastuseisu igale üksikule küsimusele või teemale. Küsimuste vastustes on kõik võimalikud Eesti valijaid ja poliitikuid eristavad maailmavaated olemas. seeläbi võimaldab see liberaalsel valijal leida liberaalne kandidaat või konservatiivsel valijal leida konservatiivne kandidaat. Lõppkokkuvõttes sõltub kõik kandidaatide ja valijate vastustest.

Selleks, et Hääleandja töötaks, on vaja teada, millised on need majanduslikke ja sotsiaalseid väärtusi puudtavad teemad, mis Eesti valijaid üksteisest eristaksid. «Väga palju ei ole mõtet küsida küsimusi, kus me kõik ühel meelel oleme. Selleks, et saada teada, millised teemad valijaid «liigutavad» ja millised mitte, olen kasutanud Ühiskonnauuringute instituudi poolt tellitud ja AS Turu-uuringute poolt viimase kolme aasta jooksul läbi viidud väärtushinnangute uuringuid ning samuti ka Hääleandja jaoks välja valitud küsimuste kohta just hiljuti läbi viidud uuringut. Ilma taoliste andmeteta ning koostööta poleks selline projekt võimalik,» kirjeldas Mölder Hääleandja küsimuste valimise protsessi. Just mõned nädalad tagasi läbi viidud küsitlus näitas, et need 23 küsimust töötavad Eesti valijate hulgas üpriski hästi. Valijaid leidub vasak-parem ja liberaalse-konservatiivse maastiku igas piirakonnas ning oodatult kõige enam selle ideoloogilise maastiku tsentris.

«Hääleandja küsimustest välja joonistuv poliitiline maastik on selline, kus keskmine valija on nõksu skaala absoluutsest keskpunktist vasakpoolsem ja nõksu konservatiivsem, kuid see ei tohiks kedagi üllatada,» ütles Mölder. Paljud eelmised uuringud Eesti kohta on näidanud, et keskmine Eesti valija on oma spetsiifilistes hoiakutes kergelt kaldu konservatiivsuse suunas ning olenemata sellest, et talle meeldib endast mõelda kui pigem parempoolsest, nõksu vasakpoolsuse suunas. Erinevate arvamustega valijad aga palju ning samas on väga suur kokkulangevus erinevate erakondade toetajate vahel. Seetõttu pakub Hääleandja valimiseelsel perioodil kindlasti palju kõneainet.

Pärast küsimustele vastamist soovitab Hääleandja valijale tema ringkonnas just talle enim sobivaid kandidaate. Samuti asetab rakendus valija koordinaatteljestikule, kus üks telg on vasakpoolne-parempoolne ja teine telg liberaalne-konservatiivne.