Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis möödunud nädala lõpus tehtud otsusega rahuldamata Tartu linnavolikogu taotluse tunnistada kehtetuks planeerimisseaduse need sätted, mis kehtestavad riigi eriplaneeringu koostamise alused ja piirangud, ning sätted, mis võimaldavad riigi eriplaneeringu koostamisest huvitatud isikul kanda riigi eriplaneeringu mõjude hindamisega seotud kulud.
Riigikohus: riigi eriplaneeringu sätted on põhiseaduspärased
Tartu linnavolikogu esitatud taotluse kohaselt on need sätted vastuolus kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse põhiseadusliku tagatisega ning õigusselgusetud.
Kolleegium leidis esmalt, et kuigi Tartu linnavolikogu vaidlustatud planeerimisseaduse sätted pole normitehniliselt laitmatud, ei ole nad põhiseadusvastaselt õigusselgusetud, kuna neid on võimalik harilikke tõlgendamismeetodeid rakendades mõistlikul viisil sisustada.
Teiseks leidis kolleegium, et planeerimisseaduse paragrahv, mis sätestab riigi eriplaneeringu koostamise alused ja piirangud, ei piira põhiseadusvastaselt kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust. Kolleegiumi hinnangul on riigi eriplaneeringu kui riigile oluliste objektide püstitamist tagava instrumendi koostamine riigielu küsimus, mille reguleerimisel on riigikogul suur otsustusruum. Võimaldades koostada riigi eriplaneeringus sätestatud tingimuste järgimise korral ilma puudutatud omavalitsusüksuse siduva nõusolekuta, ei ole seadusandja seda otsustusruumi meelevaldselt kasutanud.
Riigi eriplaneeringu koostamisest huvitatud isiku osalemise kohta selle mõjude hindamise rahastamisel märkis kolleegium, et seda võimaldavad sätted ei riiva kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust, kuna ka juhul, kui mõjude hindamise kulud kannab riigi eriplaneeringust huvitatud isik, on riigi eriplaneeringu algatamise eelduseks planeerimisseaduses toodud tingimuste täitmine, samuti ei saa selline isik planeeringu korraldaja õiguspärase tegevuse korral rahastamise kaudu mõjutada edasist eriplaneerimismenetlust.
Kolleegium rõhutas, et iga konkreetse riigi eriplaneeringuga kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigusesse sekkumise õiguspärasuse tagavad planeerimisseaduses sätestatud tingimuste täitmise põhjendamise nõue, suure riikliku või rahvusvahelise huvi kohalike huvidega kaalumise kohustus, puudutatud kohaliku omavalitsuse üksuste kaasamine erinevates menetlusetappides ning valitsuse eriplaneeringu menetluses vastu võetud kaalutlusotsuste kohtulik kontroll.