/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/01/21/11730900t1hccd6.jpg)
Teenusmajanduse Koda korraldab koostöös Postimehega juba kaheksandat korda parima ja halvima seaduse konkursi, mille eesmärk on pöörata avalikkuse ja seadusandja tähelepanu kvaliteetse õigusloome olulisusele.
Paku oma kandidaat: otsitakse möödunud aasta parimat ja halvimat seadust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igaüks võib oma kandidaadi koos põhjendustega esitada kuni 1. veebruarini 2019.
Käimasolevate valimiskampaaniate valguses on praegu hea võimalus vaadata tagasi eelmise aasta seaduste kvaliteedile ja mõjule. Kuigi erakondade valimisprogrammides on sees lubadused vähendada õigusloomet ja piirata halduskoormust, siis tegelikkus näitab vastupidist trendi.
«Kaheksa aastane kogemus parima ja halvima seaduse väljaselgitamisel kinnitab, et valitsuse moodustamise ajaks on lubadused unustatud. Seni kuni õigusloome põhineb usul, et ettevõtja või kodanik on ebausaldusväärne, seaduste treimisele piiri panna ei õnnestu,» kommenteeris vandeadvokaat ja Teenusmajanduse Koja nõukogu liige Allar Jõks.
Tänavusel parima ja halvima seaduse konkursil võivad osaleda 2018. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ning ministri või kohaliku omavalitsuse määrused.
Õigusaktid kandideerivad kahes kategoorias:
- Parima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam järgitud hea õigusloome tava.
- Halvima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam eiratud head õigusloome tava.
Parima ja halvima seaduse konkursi mõõdupuu on vastavus hea õigusloome tavale, mitte aga näiteks poliitiline eelistus. Parimaid ja halvimaid seadusi hindab komisjon, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja, Eesti Juristide Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Postimehe toimetuse esindaja. Hea õigusloome tava konkursi žürii esimees on Allar Jõks.
Kõik ettepankud on oodatud ja igaüks võib oma kandidaadi koos põhjendustega esitada hiljemalt 1. veebruariks e-posti aadressil info@teenusmajandus.ee. Parimaks ja halvimaks valitud seadused kuulutatakse välja avalikult veebruari lõpuks. Komisjon põhjendab avalikult oma valikut.
Teenusmajanduse Koda on läbi aastate seisnud targa riigi ja ühiskonna eest, olles veendunud, et kodanikel peab olema suurem sõnaõigus riigi toimimise edendamisel. «Meie ees seisab ülesanne saada aru, kuidas saaksime riigi rolli majanduse tsentraalselt ja paratamatult ressursse raiskaval juhtimisel vähendada, andes raha ja otsustusõiguse ning -vabaduse inimesele,» selgitas koja juhatuse esimees Jaan Pillesaar.
Teenusmajanduse Koda on seisukohal, et õigusloome arengute tähelepanelik ja kriitiline jälgimine on eluliselt oluline kõigile – nii ettevõtjatele kui kodanikele. Rahvana peame lihtsalt olema nõudlikud nii selle sisu kui vormi osas. Õigusloome peab muutuma teadmispõhiseks, eesmärgipäraseks, mõjusid analüüsivaks ja ka rakendatavaks.
Eelmisel konkursil kuulutati 2017. aasta parimaks seaduseks riigihangete seadus ning praakseaduse esikohta jäid jagama alkoholiaktsiisi tõus ja tulumaksureform.
Teenusmajanduse Koda koostas hea õigusloome tava eesmärgiga tagada igaühe põhiseaduslikud õigused ja vabadused, suurendada õigusloome läbipaistvust ja tõsta Eesti konkurentsivõimet.
Hea õigusloome tava näeb ette, et:
1. Seadusandliku võimu teostamise eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga, mitte teenima kitsalt erakonna, selle liikmete või toetajate huve.
2. Õigusloomeprotsess peab olema ettenähtav ja avatud.
3. Õigusloomes tehtavad otsused peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud. Mida olulisem muudatus, seda põhjalikum peab olema põhjendus.
4. Huvigruppide kaasamine toimub selgete ja formaliseeritud menetlusreeglite järgi. Aruteluks tuleb esitada nii eelnõu väljatöötamise kavatsus, eelnõu kontseptsioon kui ka lõplik eelnõu tekst.
5. Seadus peab olema Eesti õigussüsteemi sobiv ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Vältida tuleb õiguslikult autistlike lahenduste kehtestamist.
6. Seadus peab olema mõjus, mistõttu eelnõuga kaasnevaid mõjusid tuleb teadvustada ning hinnata enne seaduseelnõu väljatöötamist ning prognooside paikapidavust kontrollida peale seaduse jõustumist.
7. Seadus peab olema selge ja üheselt mõistetav, mistõttu õigusaktid tuleb koostada võimalikult lihtsas keeles, selgelt ja täpselt, silmas pidades õigusakti peamisi sihtgruppe.
8. Õiguskorras tehtavad muudatused ei või olla õigusakti adressaatide suhtes meelevaldsed ega sõnamurdlikud. Õigusaktide jõustamiseks jäetakse piisav aeg.