Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Elurikkuse Erakonna esinumber: me ei tulnud kokku ühtede valimiste pärast

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Riigikogu valimistel 73 inimesega kandideeriv Elurikkuse Erakond ei ole kokku tulnud ainult ühtede valimiste pärast ning ei ole erakondade toetusuuringutes kajastuvate olematute tulemuste tõttu heitunud, kinnitas partei esinumber ja peaministrikandidaat Mihkel Kangur saates «Otse Postimehest».

Elurikkuse Erakonna toetus viimastel kuudel on erinevate populaarsusuuringute kohaselt olematu või ulatub ühe protsendini.

«Me ei ole madalatest numbritest heitunud. Me teame väga selgelt, et oleme umbes viis ringi teistest tagapool ja peame pingutama rohkem. Mitte keegi ei uskunud ka seda, et me saame kokku viissada inimest ja registreerime erakonna ning populaarsust on olnud piisavalt, et siiamaani sõita. Seltskond, kes on Elurikkuse Erakonda kogunenud, ei ole seda teinud ühtede valimiste pärast,» rääkis Tallinna ülikooli teadur Mihkel Kangur. Ta lisas, et ta ei kandideeriks valimistel, kui ta ei usuks oma edusse ja kui ta ei oleks saanud palju positiivset tagasisidet.

Kanguri sõnul lähtus Elurikkuse Erakond kandidaatide nimekirja suuruse üle otsustamisel ratsionaalsest arvutusest. «Meie tegutseme oma raha eest, meil on erakonnas inimesi, kes on võimelised enda ja võib-olla paari kaaslase eest raha maksma. Kuna me peame veel ka natukene kampaaniat tegema, siis me arvutasime välja, et ei ole mõtet suuremat nimekirja välja panna,» märkis partei esinumber. «Meil ei ole niipalju raha, et seda raisata, aga me saime igasse piirkonda kandideerima väga tublid inimesed,» lisas ta.

Kanguri sõnul ei maksa Elurikkuse Erakonda paigutada erakondade maailmavaate skaalal paremale või vasakule ning püüda liigitada seda parteid liberaalseks või konservatiivseks. «Kui me ei tegutse piisavalt nutikalt ja kiirelt, siis ei ole vahet, kas me oleme vasakul või paremal, konservatiivid või liberaalid. Mis vahet seal on, kui me välja sureme? Mind ei köida väga kemplused, kes on vasakul või kes on paremal. Kui me jätkame praegusel kursil, siis Eesti 200 aastapäeva me tähistada ei suuda,» rääkis Kangur.

Erakonna esinumber nimetas suurte lahendamist vajavate probleemidena rahva vähest kaasamist neid otseselt puudutavate otsuste langetamisel, tuleviku vajadusi mitte arvestavat haridussüsteemi ning uute tehnoloogiate vähest kasutamist. «Lihtsam on alustada uue puu istutamisega ja kasvatada see sirgeks, kui viltukasvanud oksa ümber lõigata,» sõnas Kangur.

Tema sõnul soovib Elurikkuse Erakond algatada kõrgel tasemel poliitilise arutelu selle üle, mida haridussüsteemilt oodata ja kaasata sellesse debatti ka rahvas. «Kas me ootame haridussüsteemilt töövõtjaid või ettevõtlikke inimesi, kes suudavad enda toimetuleku eest vastutust võtta? Mina eelistan seda, kui haridussüsteemist tulevad inimesed suudavad iseenda ja oma kogukonna eest vastutust võtta. Praegu on suundumus veidi liiga palju sinna, et meil on ainult töökäsi vaja,» rääkis ülikoolis õppejõuna töötav Kangur. «See on odava tööjõu, tooraine ja transiidiriigi mentaliteet. Tuleviku hariduses tuleb õppida filosoofiat. Seda, kuidas mõelda ja maailma süsteemselt käsitleda. Praegu õpetatakse meil CV-kirjutajaid, mitte ettevõtjaid,» lisas ta.

Tagasi üles