/nginx/o/2014/03/28/2921218t1h5e0f.jpg)
/nginx/o/2011/11/28/854833t1ha826.jpg)
Sotsiaalministeeriumi teatel plaanib riik koolitada tuleva aasta kevadel välja 16 spetsialisti, kes hakkavad asenduskodudes viibivate laste heaolu senisest tõhusamalt kontrollima.
Riik plaanib järelevalvet asenduskodudes oluliselt parandada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Järelevalve asendushooldusel viibiva lapse õiguste tagamise osas vajab tõhustamist,» tõdes ministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Kersti Puhm täna laste piinamises süüdi mõistetud asendusvanemate juhtumit kommenteerides.
Nimelt on riigil kavas koolitada Läänemeremaade Nõukogu projekti «Laste asendushoolduse süsteemipõhine järelevalve» raames järgmise aasta kevadel välja 16 spetsialisti, et oluliselt parandada järelevalve kvaliteeti asenduskodudes viibivate laste turvalisuse ja heaolu tagamise osas.
Puhm rääkis, et asenduskodude üle järelevalve teostamise ülesanne on maavanemal ja kui neis ei täideta seaduses kehtestatud nõudeid, tehakse järelevalve raames ettekirjutused nõuete tagamiseks või lõpetatakse tegevusloa kehtivus. Lisaks maavalitsuse järelevalve funktsioonile on lapse elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaaltööd tegeval ametnikul kohustus külastada vähemalt kaks korda aastas asenduskoduteenusel viibivat last, et tutvuda tema arenguga ning hinnata tema heaolu, selgitas Puhm.
Ta jätkas, et ka teistel lastega töötavatel spetsialistidel ning igal kodanikul on kohustus teatada abivajavast lapsest, kui nad saavad infot näiteks lapse väärkohtlemisest või hooletussejätmisest ning teatama sellest kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajale, politseile või lasteabitelefonile. «Juba 2009. aastast alates töötab Eestis tasuta lasteabitelefon 116 111, kuhu kõik saavad teatada hädasolevatest lastest. Telefonile saab helistada ka anonüümseks jäädes. Selleks, et väärkohtlemise all kannatavad lapsed saaksid abi, on vajalik, et igaüks, kes saab infot mõne lapse halvast kohtlemisest, annaks sellest võimalikult kiiresti teada,» rääkis Puhm.
Tartu maakohus tunnistas täna Margot Konksu (36) ja Maido Konksu (38) kokkuleppemenetluses süüdi kokku nelja lapse piinamises ning karistas neid tingimisi vangistusega. Kohus mõistis naisele ühe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga ning mehele kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse sama pika katseajaga. Abielupaar rajas mittetulundusühingu, mille tegevusalaks oli lastekodulastele asenduskodu teenuse pakkumine. Süüdistuse järgi piinas Margot Konks nelja Tartu vallas asunud asenduskodus viibinud last ja Maido Konks samadest kannatanutest kolme.