:format(webp)/nginx/o/2017/12/10/7395781t1hf37e.jpg)
/nginx/o/2019/01/15/11717751t1h2b8f.jpg)
Kohtunik: kohtusaalis kõlanud valede hulk oli tohutu (9)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esialgse süüdistuse kohaselt oli Sprenk 2015. aasta algusest kuni 2017. aasta kevadeni koolis ja õpilaskodus 18 korral kehaliselt väärkohelnud 11 Krabi kooli õpilast: sakutanud, raputanud ja pannud jalga ette. Prokurör loobus kohtuvaidluste ajal viie teo puhul süüdistusest täielikult ja ühe puhul osaliselt. Kohtus olid tõendiks ütlused, ühtki kehalist vigastust polnud eksperdid tuvastanud.
Asi hakkas hargnema kooli külastanud sotsiaaltöötajate kaudu, kellele lapsed väidetavatest väärkohtlemistest rääkisid. Sotsiaaltöötaja pöördus politseisse.
«Ma ei tea, mis juhtus. Mul ei ole sellises olukorras võimalik teha midagi muud kui õigeksmõistev otsus,» laiutas kohtunik eile oma kõne lõpus käsi.
/nginx/o/2019/01/15/11717750t1h8316.jpg)
Kogu kohtuotsuse ettelugemise asemel esitas Hirsnik mõttekäigu. Tõendid tuginesid üksnes ütlustele ning kannatanud olid alaealised.
«Tegu oli sõna sõna vastu olukorraga. Seega tuli kohtul ütlusi hinnata eriti hoolikalt, arvestades nende elulist usutavust ja detailsust, kas need süüstavad või võivad süüstada ütluste andjat, samuti viimase võimalikke motiive ja isikuomadusi,» rääkis ta.
Kohtuniku sõnul on võimalik, et tõtt ei kõnelenud ei kohtus kannatanutena esinenud lapsed ega ka süüdistatav ja täiskasvanud tunnistajad, endise koolijuhi kolleegid.
«On võimalik, et lapsed soovisid Ale Sprenki süüstada ja mõtlesid välja, et direktor neid kehaliselt väärkohtles. Detailide peale nad ei mõelnud. Kui hakati küsitlema detailide kohta, siis viitasid nad mittemäletamisele või andsid vastuolulisi ütlusi,» ütles kohtunik.
Kohtunik Erkki Hirsniku sõnul on võimalik, et tõtt ei kõnelenud ei kohtus kannatanutena esinenud lapsed ega ka süüdistatav ja täiskasvanud tunnistajad, endise koolijuhi kolleegid.
Täiskasvanud tunnistajaid oli asjas vähe ja nende öeldu oli üldjuhul Sprengi jaoks soodne, jätkas kohtunik. «Nende ütlused olid enamjaolt detailsemad ja vähem vastuolulised kui laste omad. Samuti olid üldjoontes loogilised, detailsed ja vastuoludeta ka süüdistatava enda ütlused. Sprengi taust on laitmatu ja tegu on mitmekümneaastase staažiga tunnustatud pedagoogiga. Samuti ei ilmnenud kohtus mingeid n-ö plekke täiskasvanud tunnistajate osas,» möönis Hirsnik.
«Valede hulk, mis kõlas selle protsessi jooksul kohtusaalis, on tohutu. Ei saa välistada, et valetajad olid eeskätt süüdistatav ja tema endised kolleegid. Mitme episoodi puhul tundub süüdistuses märgitu igati tõenäoline. Samas ei saa välistada, et valetajaks olid lapsed. Väga paljud laste ütlused olid äärmiselt napid, väga palju on nende tunnistustes erinevat laadi vastuolusid,» ütles kohtunik.
Prokurör Terje Aleksašin ütles, et kavatseb asja edasi kaevata. «Mina ei usu, et kõik need lapsed valetasid,» ütles ta.
Sprenk on mõista andnud, et laste kaebuste taga seisid täiskasvanud. «Nad lubasid lastele, et nende elu läheb paremaks, aga mis läks paremaks? Mis läks paremaks neil, kes sattusid kolooniasse? Kes ei käinud päevagi koolis? Kes leiti ebakaines olekus tänavailt ööbimast?» esitas ta küsimusi, lisades, et peab end koguma.
Endise koolijuhi sõnul on ta kohtuasja tõttu viis kuud haiguslehel olnud ja tööleminek pole esialgu võimalik.
Kohus mõistis Sprengi kaitsjale Margus Kurmile riigilt välja pisut üle 19 000 euro kaitsjatasu. Kurm oli tasu taotluse esitanud klausliga, et võtab selle vastu vaid juhul, kui Sprenk õigeks mõistetakse.