Päevatoimetaja:
Marek Kuul

SDE: kodakondsuse aken on Raigi isiklik idee (23)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Katri Raik leiab, et kõigile, kes kodakondsust tahavad, tuleks anda võimalus see keeleoskusest olenemata saada.
Katri Raik leiab, et kõigile, kes kodakondsust tahavad, tuleks anda võimalus see keeleoskusest olenemata saada. Foto: Mihkel Maripuu

Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) kinnitab, et nendega äsja liitunud siseministri Katri Raigi ettepanek anda pikalt siin elanud halli passi omanikele Eesti kodakondsus on tema isiklik soov ega kajastu erakonna programmis.

Raik on pakkunud välja mõtte avada halli passi omanikele mõneks ajaks nn aken: selle ajavahemiku jooksul võiksid nad saada Eesti kodakondsuse keeleeksamit tegemata, kui nad seda soovivad ja kui neil pole olnud probleeme õiguskuulekusega.

Siseminister Katri Raik ütles, et idee kujunes tal pikaaegsest elust Narvas ja isiklikest kohtumistest mittekodanikega. «Ju on mind mõjutanud eri riikide diplomaadid ja ajakirjanikud,» tõi Raik esile veel ühe mõjuteguri ja lisas, et temalt on sadu kordi küsitud, miks on Eestis nii suur hulk mittekodanikke. «Liigume küll mittekodanike vähenemise teel, aga kas tempo on piisav?»

Enda sõnul pakkus ta välja idee, mis võib arutelu käigus muutuda, ja kindlasti tuleb seda arutada nii eesti kui ka vene kogukonnaga. «Kindlasti ei ole kodakondsus teema, millest peab rääkima vaid enne valimisi.» Siseministri arvates lõpetaks kodakondsus oma isikliku sooviavalduse alusel ja läbi arutatud tingimustel kodakondsusprobleemi Eestis. «Ka kodakondsuseta inimesed on meie inimesed. Kõigil on selle akna kaudu võimalus. Kes ei soovi, see ei soovi,» sõnas Katri Raik.

SDE peasekretär ja välisminister kinnitasid, et siseministri pakutud idee oli tema isiklik seisukoht ning see ei kajastu erakonna programmis.

«Katri Raik usub, et naturalisatsioonitempot tuleks kiirendada,» sõnas SDE peasekretär Kalvi Kõva ja lisas: «Nagu Katri Raik ka ütleb, eeldab sellise võimaluse andmine laiemat ühiskondlikku kokkulepet ning tema ettepanekut tuleks käsitleda kui üleskutset arutleda selle üle, kuidas suurendada Eesti kodanike arvu.»

«See on siiski Katri Raigi, kes on elanud ja töötanud pikalt Ida-Virumaal ja tunneb nende teemade pärast muret, isiklik, intervjuus väljendatud seisukoht,» ütles välisminister Sven Mikser BNSile. Samas tõdes Mikser, et kodakondsusetust ei peaks Eestis sellisel määral olema ja Raigi idee avab sellel teemal arutlemiseks ukse.

«Sotsiaaldemokraadid on alati pidanud oluliseks eesti keele oskuse parandamist ja Eesti kodanike arvu suurendamist meie riigis,» ütles Kõva. Tema sõnul pole Eesti huvides olukord, kus ligi 80 000 inimest on kodakondsuseta ning teist sama palju Vene Föderatsiooni kodakondsed.

Siseminister Katri Raigi vastused Postimehe otsestuudios

Millised tulevikuplaanid on siseministeeriumis mittekodanikele?

Ma sooviksin panna punkti sellele küsimusele. Praegu ei ole 90ndad, selle pärast tuleb tegutseda natukene mõtlikumalt.

Esiteks, rohkem ei ole võimalik saada halli passi omanikuks. Kõik Eestis sündinud lapsed peavad saama Eesti passi, isegi Vene passi omanike lapsed.

Mis puudutab vanemat põlvkonda. Kas ministeerium endiselt loodab põlvkonna vahetuse peale?

Ei looda! Järgmise nädala lõpus (18. detsember 2018) teeme avalikuks tasuta keele õppe halli passi omanikele, kes soovivad saada kodakondsust. See on uus projekt, milles on võimalik õppida 3 aastat tasuta ning jõuda tasemele B1. Tööandja nõusolekul on võimalik võtta tasutud puhkust kuni 20 päeva aastas.

Seaduseelnõu hakkab kehtima uue aasta 1. jaanuarist. Praegu võtame vastu avaldusi, et mõista, kui palju on soovijaid. Informatiivne kampaania algab 18. detsembril. Teade, et selline projekt on käsil, tuleb siseministeeriumi kodulehele.

Halli passi omanike tulevik selgub lähikuudel- seda mõjutavad valimised. Ma isiklikult pooldan, et tuleks mõningaks ajaks avada aken halli passi omanikele, mille käigus nad saavad kodanikuks. Piisab sellest, kui inimesel on soovi. Eeldustel, et neil pole olnud probleeme seadustega, annaksid vande Eesti riigile ja vähemalt alates 1991. aastast on nad elanud Eestis.

Tagasi üles