Piiteri tudengite võimatu missioon Narvas

Esimest aastat õpetajaks õppivad Anastassia ja Vassili ei usu, et nad pärast kolledži lõppu Narva jäävad. See linn on nende jaoks liiga väike ja vaikne. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Kuidas on võimalik vähem kui aastaga selgeks saada eesti keel linnas, kus seda ei räägita? Appi tulevad krokodill Gena parim sõber Potsataja ja Youtube.

«Meile öeldi, et me ei saa eesti keele kesktaseme eksamit tehtud, kui ei õpi «Potsatajat» selgeks,» meenutas Peterburist pärit Veronika Kudrjavtseva kõige ebatavalisemat eesti keele õppimise meetodit, millega ta mullu Narva kolledžis kokku puutus.

Nii ei jäänudki Veronikal ja teistel Venemaalt Eestisse õppima tulnud IT-tudengitel muud üle kui üks tekst vene lastekirjaniku Eduard Uspenski raamatust eesti keeles pähe õppida. «Mina lugesin venekeelset varianti kõrvale ja püüdsin loetut oma sõnadega ümber jutustada,» ütles ta üsna ladusas eesti keeles.

Paaril esimesel korral anti tunnis vastamise ajaks venekeelne originaaltekst kõrvale. «Originaali nähes meenuvad eestikeelsed sõnad ja suudadki rääkida,» mainis Veronika, kes on kindel, et hakkas tänu päheõppimisele aru saama eesti keele lauseehituse loogikast, selgeks said sõnad ja väljendid. «Pärast süvenesin neisse (sõnadesse ja väljenditesse – toim) ja hakkasin kasutama teises kontekstis.»