Eesti televaataja huvi Putini uusaastapöördumise vastu langeb

Venemaa presidendi Vladimir Putini telepöördumine 31. jaanuaril 2018. Foto: Mikhail KLIMENTYEV / AFP) Foto: MIKHAIL KLIMENTYEV / AFP

• Nutiseadmed ja sisu paljusus kõigutab televiisori positsiooni
• Venemaa telekanalite kunagine populaarsus Eestis on kahanenud

Nelja aastaga on Venemaa presidendi Vladimir Putini uusaastapöördumise televiisorist vaatajate arv Eestis langenud enam kui 25 000 inimese võrra, selle põhjuseks on üldine auditooriumihuvi vähenemine lineaarse televisiooni vastu, telesisu kättesaadavus nutiseadmetes ning telesisu rohkus.

2015. aasta 31. detsembri õhtul vaatas Pervõi Baltiiski Kanali (PBK) otse-eetrist Putini pöördumist 83 000 silmapaari ehk peaaegu seitse protsenti kogu Eesti teleauditooriumist,  selgub Kantar EMOR-i teleauditooriumi mõõdikuuringust. 2017. aastal oli Putini pöördumise otsevaatajaid 63 000 ja eelmise aasta viimase päeva õhtul 57 000, sama palju kui Narvas elanikke.

2015. aastal edastas PBK tiitritõlkega ka tollase Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese uusaastatervituse, mis kogus siis 79 000 vaatajat. 2017. aasta lõpus pöördus venekeelse vaataja poole peaminister Jüri Ratas, seda vaatas 44 000 inimest. Eelmise aastal paelus Ratase pöördumine otse-eetris 33 000 vaataja huvi, mis on alla kolme protsendi 4-74 aasta vanustest Eestis elavatest televaatajatest.

«Esimese ekraani» vaikne hääbumine

Lineaarne televaatamine ehk «esimese ekraani» ees istumine on vähenenud kogu maailmas, selle peamiseks põhjuseks on internetist saadav sisu ja nutiseadmete hindade odavnemine. Üha rohkem lapsi ja teismelisi on nutiseadmetes ning üha rohkem noori ei vaeva ennast mõttega soetada televiisor. Lisaks on siiani teleriusku inimestele avanenud üsna odav võimalus tellida endale erineva mahuga paketid, milles võib olla sadu telekanaleid. Neid, kes siiani ostavad paberile trükitud telekavasid ja teavad täpselt, mis kell, millisel kanalil ja milline saade algab, lahkub üha rohkem meie hulgast. Neid, kes kasutavad võimalust panna endale ise kokku sobiv filmi- ning meelelahutusprogramm ja vaadata seda sobival ajal, tuleb juurde. BBC ühe uuringu järgi paeluvad inimeste huvi üha rohkem otseülekanded spordivõistluselt, kontserdilt või õnnetuspaigast.

Aastate eesti kirjutas Peter Pomerantsev raamatu Venemaa telepropaganda telgitagustest ja pealkirjastas selle «Tõde ei ole olemas ja kõik on võimalik». Mitmed rahvusvaheliselt tunnustatud strateegilise kommunikatsiooni eksperdid väidavad, et Venemaalt lähtuva valeinfo ja propaganda eesmärgiks ei ole täna enam mitte meile nõukogude ajast tuttav «ajupesu», vaid umbusu külvamine ja segaduse tekitamine.

Kremli kanalite kunagine hoog on raugemas

Suurte Venemaa telekanalite kunagine hoog Eestis on raugenud ja viimastel aastatel hoiavad Venemaa võimude kontrollitavad PBK ning RTR Planeta ja NTV Mir igaüks enda käes 4-5-protsendilist osa teleturust. Aasta vaadatavam telekuu on detsember ja just peamiselt meelelahutuslikku aastalõpu- ja jõuluprogrammi panustavad kõik kanalid märkimisväärselt raha. Eelmise aasta detsembris olid PBK ja RTR Planeta turuosad Eestis neli protsenti, pigem nooremale meesvaatajale suunatud NTV Mir kogus 3,5-protsendilise vaatamisaja osakaalu.

Neli aastat varem tundis PBK ennast enam kui kuueprotsendilise osakaaluga üsna kindlalt, RTR Planeta ja NTV Mir turuosa Eestis oli mõlemal stabiilselt üle nelja protsendi. 10 aastat tagasi oli PBK turuosa 12 protsenti ning 15 aastat tagasi tegi vähemasti Eesti kanalite juhte ärevaks selle Kremli kontrollitava kanali vaatamisaja osakaalu lähenemine 15 protsendile.

Kolm suuremat Eesti telekanalit ETV, Kanal 2 ja TV3 on viimastel aastatel väikese eestikeelse auditooriumi pärast võideldes suutnud hoida vaatamisaja osakaalu 10 ja 15 protsendi vahel. 2015. aasta sügisel alustanud venekeelne avaõiguslik ETV+ on vaid üksikutel kuudel ületanud lineaarses vaadatavuses ühe protsendi piiri.

Eesti turult raha korjavad Kremli kanalid ei kao niipea

Eesti teleprogramme vahendavate suuremate operaatorite kliendid maksavad põhipakettides olevate Venemaa suurte kanalite eest asjatundjate hinnangul umbes kolm miljonit eurot aastas, sarnase summas eest müüvad need kanalid Eestis reklaamisekundeid ja teenivad niimoodi aastas kokku umbes kuus miljonit eurot.

2014. aastal ostsid Venemaa suurtest telekanalitest reklaamiaega ligi 150 Eesti ettevõtet ja asutust. Teiste hulgas on Venemaa kanalitele reklaamiraha maksnud Eesti Haigekassa ja Keskerakond. Üle-eelmisel aastal loobus PBK-st reklaamiaja ostmisest Swedbank, põhjendades otsust arvamusliidrite argumentidega ja teiste telekanalite pakutud soodsamate tingimustega.

Kõik suuremad teleprogramme vahendavad operaatorid on Postimehele kinnitanud, et vaatajahuvi suurte Venemaa telekanalite vastu on märkimisväärne ja konkurentsitingimustes on PBK, RTR ja NTV põhipakettides. Operaatorite teoreetilise kokkuleppe viia need kanalid põhipakettidest välja ja muuta tasulisteks lisakanaliteks välistab seadus. Konkurentsiseaduse mõistes võib operaatorite sellist kokkulepet tõlgendada konkurentsi kahjustava tegevusena, mis on Eestis kriminaalkuritegu.

Eestis ei reguleeri Venemaa telekanalite tegevust otseselt ükski seadus. Kuna need kanalid ei ole registreeritud Eestis, siis ei pea nad täitma ka keeleseadust.