/nginx/o/2011/11/28/854207t1h756c.jpg)
Noarootsi elanikud tegid politsei- ja piirivalveameti peadirektorile ja siseministrile avaliku pöördumise, milles esitavad vastuväited Dirhami mehitatud piirivalvepunkti kavandatava sulgemise vastu 1. detsembrist ja paluvad punkti töö jätkamist.
Elanikud paluvad Dirhami piirivalve tööle jätta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirja on petitsioon.ee lehel allkirjastanud 177 inimest.
Kui Politsei- ja piirivalveamet leidis, et Dirhami teenistuspunkti koormatus merepääste juhtumite ja aluste vormistamisega on oluliselt langenud ning et Dirhamis ei vajata enam alaliselt mehitatud piirivalveteenust, siis pöördujad on teist meelt.
«Dirhami sadama lähedal paikneb enim koormatud ja tihedaima laevaliiklusega Peterburist Euroopasse kulgev meretee. Avaliku veebisaidi www.marinetraffic.com andmetel võib loendada seni Dirhami piirivalvepunkti reageerimisalasse jäänud alal suvalisel ajahetkel 25 kuni 50 alust, millest enamus on suured kaubalaevad või tankerid,» kirjutas Aivar Kroon Noarootsi valla elanike nimel.
Samuti on Dirhami sadam üks külastatumaid väikesadamaid - sel aastal jäi sadamasse vähemalt ööpäevaks 836 väikealust ning kuni kolmeks tunniks 326 väikealust. Talveperioodil kasutavad sadamat aktiivselt kalalaevad, mis teeb aastas veel lisaks 1300 külastust.
«Dirhami piirkonna õnnetused on pea kõik suure ohufaktoriga, kuna meretee on siin sügav ja liiklus tihe. Selle tõttu oleks ka ainuõige, kui üks piirivalve alustest baseeruks Dirhamis, et tagada kiire reageerimine mereõnnetuste kohal,» leitakse kirjas.
«Lisaks peab märkima, et talviti ongi Dirhami pea ainus võimalik koht meritsi reageerimiseks oma jäävabaduse tõttu.»
Kirjas toodi välja, et Politsei- ja piirivalveamet moodustati kaks aastat tagasi selleks, et piirivalvet ja politseid koos efektiivsemalt tööle panna, kahjuks näitab aga ka Dirhami piirivalvepunkti juhtum, et kahe ameti ühendamisega võidi küll piirivalvurid ja politseinikud ühtset vormi kandma panna, ühtselt tegutsema neid aga kahjuks tänaseni pole pandud.
«Ka Dirhami piirivalvurite kaasatus ja juhtumite arv on väike kuna nad praktiliselt ei patrulli piirkonnas. Tehakse küll aeg-ajalt mõned üksikud patrullsõidud, aga seda pigem piirivalve, mitte üldise politseitöö raames,» nenditakse kirjas.
«Väga üllatav on ka kohaliku kordonivanema väide, et ta ootas meeselt rohkem initsiatiivi patrullreidide korraldamisel. Selline väide on üsna hirmutav, kui käsuliinile alluvas organisatsioonis peab initsiatiiv tulema altpoolt. Kui piirivalvurid ja politseinikud töötaksid ühiselt, oleks neil ka Dirhamis tegevust piisavalt ning kokkuvõttes tõuseks kogu piirkonna turvalisus nii maal kui merel.»
Kirjas toodi välja, et kahjuks toimub piirkonnas rikkumisi nii merel kui maal. «Paljude muredega jätavad kahjuks kannatanud politsei poole pöördumata, paljudel juhtudel võetakse ühendust otse Dirhami piirivalvepunktiga ning mõned juhtumid jõuavad ka ametlikku statistikasse. Millegipärast on aga paljud Dirhami piirivalvepunkti merepäästetoimingud vormistatud patrullsõitudeks ja nii ongi juhtumeid vähe ja piirkond piisavalt turvaline ja ei vaja enam teenust,» kritiseerib kiri.
Vähemalt minimaalne mehitatus
Kirjas esitati ka visioon, mismoodi võiks töö Dirhamis jätkuda. Kui sinna jääks baseeruma senine üsna vana, aga töökorras piirivalvealus, peaks seal olema vähemalt üks paigapealne meeskonnaliige, kes hoiaks laeva korras ja väljasõiduvalmis. Suvisel perioodil võiks piirivalvepunkt töötada nagu seni, olles mehitatud vähemalt kahe meeskonnaliikmega.
«Et ei peaks juba mõne aja pärast rääkima uuesti piirivalvurite vähesest koormatusest, siis peaks ka vaid ühe mehitatud meeskonnaliikmega piirivalvepunktis olema töötaja üheks ülesandeks laeva sõiduvalmis hoidmine ja teiseks sama oluliseks ülesandeks kindlasti ka maapealsete kontroll ja patrullreidide korraldamine,» pakkus kiri välja.
Kuna paljusid patrullreide saab teha määrustiku järgi minimaalselt kahe meeskonnaliikmega, saaks kaasata kümnekonna kilomeetri kaugusel olevaid samuti siseministeeriumi alluvuses olevaid Nõva päästekomando töötajaid. «Samuti on nii mitmedki kohalikud valmis läbima abipolitseiniku kursused, et olla kaasatud abipolitseinikuna.»
«Kogu teema kokkuvõtteks edastame veelkord üleskutse jätta Dirhamisse kasvõi minimaalselt mehitatud piirivalvepunkt. Olemasolevast olukorrast saab ju võimaluste ja vajaduste suurenemisel alati edasi minna, lõhutud süsteemi uuesti taastada on aga palju keerulisem ja kulukam,» resümeeris kiri.