Mullu kasvas hüppeliselt liikluses hukkunute arv, milles mängisid olulist rolli ülimalt traagiliseks kujunenud suvekuud, selgub politsei- ja piirivalveameti (PPA) värskest ülevaatest.
Liiklussurmade arvu lõid mullu üles ülitraagilised suvekuud
Kui 2017. aastal nõudsid liiklusõnnetused 48 inimelu, siis mullu hüppas see arv 67 peale. Kohe aasta algus ehk jaanuar oli väga avariide rohkem ning liikluses jättis elu koguni 11 inimest. Veebruaris, märtsis ja aprillis said surma vastavalt kaks, kolm ja neli liiklejat, kuid siis hakkasid liiklussurmad taas tõusma.
Mais kaotas liikluses elu kaheksa, juunis ja juulis kummalgi kuul kümme inimest ning augustis veel kaheksa. Aasta lõpp oli juba palju rahulikum, kui septembris, oktoobris, novembris ja detsembris oli hukkunuid vastavalt kaks, kolm, kaks ja neli.
Mullu kasvas ka liikluses vigastada saanute arv, mille lõppnumbriks kujunes 1824. Aasta varem oli vigastatuid 1728. Raskeid liiklusõnnetusi oli mullu 1463 tunamulluse 1410 vastu.
Kõige rohkem vigastatutega liiklusõnnetusi oli mullu Harjumaal, kokku 759, kusjuures avariide arv kasvas eelneva aastaga võrreldes 16 protsenti. Järgnes Tartumaa 138 õnnetusega, kuid seal avariide arv vähenes 20 protsenti. Ida-Virumaal oli avariisid 94 ja langus 94 protsenti, Pärnumaal aga õnnetusi 95 ja langus kolm protsenti. Lääne-Virumaal oli mullu raskeid õnnetusi 66 ja tõus 55 protsenti, Viljandimaal 48 ja tõus 20 protsenti, Saaremaal 41 ja tõus 14 protsenti ning Järvamaal 38 ja kangus kolm protsenti. 36 õnnetust oli Jõgevamaal ja Võrumaal, kusjuures neist esimeses maakonnas oli tõus üheksa protsenti, teises aga langus 22 protsenti. Valgamaal oli 30 õnnetust ja langus üheksa protsenti, Raplamaal 28 ja langus 24 protsenti, Läänemaal 26 ja tõus 30 protsenti, Põlvamaal 19 ja langus 37 protsenti ning Hiiumaal seitse ja tõus 40 protsenti.
Politsei märgib, et liiklusõnnetuste statistika juures on oluline ka liiklussageduse kasv, mis oli mullu kuus protsenti. Kindlustatud sõidukeid oli aga Eestis mullu 720 406.