Punane väljak, mis seostub eelkõige Venemaa jõudemonstratsioonide-sõjaväeparaadidega, oli kadunud, õigemini küll mattunud kitši – paksudele vammustele peale tõmmatud rahvarõivamotiividega hõlstides müüjad pakkumas hõõgveini, vorstikesi, küpsiseid, puidust nikerdusi, villaseid salle-kampsuneid, läkiläkisid – kõike, mida ühelt korralikult jõuluturult peab leidma.
Ühesuguse väljanägemisega müügiputkade vahel aga pöörlesid uhked karussellid, pilku püüdsid nõukogude multifilmikangelaste skulptuurid – inetud, kuid sellegipoolest tekkis vastupandamatu soov jäädvustada end koos Onu Teodori, kassi Madrussoni, Potsataja ja krokodill Genaga –, ning kogu selle lapsepõlve kõige imelisema unenäo vahel sebisid ringi õnnelike nägudega inimesed. Lenini mausoleumi ees aga liueldi kauneid piruette tehes peegelsiledal jääl. Kitš kuubis!
Jõuluhüsteeria tipp oli aga piparkoogimajaks maskeeritud kaubamaja GUM, mis pakkus õhtul kella kümneni kaheteistkümne kuni neljateistkümne miinuskraadi eest peitu pugevatele linlastele peale sooja ka kuhjaga kuusemaagiat.