Politsei: Nurmikole signaalraketi laskjal võib tekkida kahjude kinnimaksmise kohustus

Nurmiko aiandi kasvuhoone pärast tulekahju. Foto: Mihkel Maripuu

Politsei on teinud kindlaks, et Nurmikole ei lastud signaalraketti tahtlikult, mistõttu ei ole tegemist mitte kuriteo, vaid õnnetusega. Sellegipoolest võib raketi laskjale laieneda tsiviilvastutus, mis tähendab, et Nurmikol või kindlustusfirmal tekib õigus temalt kohtu kaudu hüvitis välja nõuda.

Politsei tahab Nurmiko põlengu juhtumi asjaolud teha võimalikult selgeks, et sarnaseid õnnetusi saaks tulevikus ära hoida, selgitas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo talituse juht Hannes Kelt. 

Seetõttu jätkab politsei Keldi sõnul juhtunu kohta info kogumist. «Püüame teha kindlaks, millist tüüpi raketiga tegemist oli, milline oli täpsem laskmise koht ning kes oli raketi laskja. Kui kellelgi on infot raketi tüübi või laskmiskoha kohta, siis palume sellest politseile teada anda. Samuti soovitame laskjal ise politseiga ühendust võtta,» ütles Kelt.

Eilse päeva jooksul kontrollis politsei täiendavalt üle põlengu sündmuskohal kogutud info ning küsitles kümneid inimesi lähikonna asumitest. Pealtnägijate sõnul sai tuli alguse aeglaselt langevast ja pikalt põlevast kollasest signaalraketist ning seda kinnitas ka päästjate hinnang tulekahju tekkepõhjusele.

Elanike sõnul lasti selliseid rakette seal kandis mitmeid, kuid tulekahju põhjustanud raketi laskja ega täpne asukoht veel selgeks ei saanud, ütles Kelt.

«Küll sai kinnitust see, et rakette lasti Nurmiko aianduskeskusest mitmesaja meetri kauguselt ning üks neist kandus kasvuhoonete kompleksini, mis süttis kohe pärast raketi katusele kukkumist. Politsei ei tuvastanud vastuolusid päästeameti hinnangu, pealtnägijate ütluste ning juhtunu üldiste tehisolude, see tähendab tuule tugevuse ja suuna vahel. Arvestades raketi teekonda, tuule tugevust, suunda ja kaugust aianduskeskusest on välistatud, et tulekahju põhjustamine oli tahtlik, ning kontrollimise käigus ei ilmnenud ka muid kuriteole viitavaid asjaolusid,» selgitas Kelt.

Tema sõnul põhjustab arusaadavalt nii suure varalise kahjuga põleng küsimuse hooletuse või mõtlematusega kaasnevast vastutusest. Eestis on ettevaatamatusest suure varalise kahju põhjustamine karistatav juhul, kui rikutakse kultuurimälestis või museaalväärtus. Muudel juhtudel eeldab olulise väärtusega vara hävitamise eest kriminaalvastutusele võtmine tahtlust või kaudset tahtlust ehk inimene pidi asjaolusid hinnates sellise kahju tekkimist ette nägema.

«Arvestades, et rakett lasti vähemalt mitmesaja meetri kauguselt, siis ei saanud selle laskja ette näha, et aianduskeskus sellest süttib. Seetõttu on politsei ja prokuratuur ühisel seisukohal, et tegemist on õnnetuse, mitte kuriteoga. Samas võib ka õnnetuse põhjustamisega kaasneda tsiviilvastutus. See tähendab, et asja omanikul või kindlustusfirmal tekib õigus nõuda kahju põhjustajalt kohtu kaudu hüvitist,» selgitas ta.

Kelt avaldab lootust, et nii suure varalise kahju toonud õnnetus paneb inimesed rohkem mõtlema pürotehnika kasutamisega seotud riskidele. 

«Kollase signaalraketi kasutamine ei ole sarnaselt punase raketiga keelatud, kuid ükskõik millist pürotehnilist vahendit tuleb kasutada hoolikalt ja ohutult. Selline rakett on mõeldud põlema pikemalt ja andma suuremat valgusjõudu, mis nõuab suuremat tähelepanelikkust selle kasutamisel, eriti inimhulgas või hoonete lähistel,» lisas ta.