Galerii: Eesti mälestab Vabadussõjas langenuid

Tallinnas Reaali Poisi skulptuuri ees tähistati täna kell 10.30 vaikuseminutiga 99 aastat tagasi kehtima hakanud Vabadussõja relvarahu ning mälestati Eesti vabaduse eest langenuid. 

Tseremoonial pidasid kõne kaitseminister Jüri Luik, Reaalkooli õpilane Erko Olumets ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja Hains Tooming.

Kaitseminister Jüri Luik märkis , et võitlust vaenlase vastu pidas rahvavägi, mille vaimsuse loomisel oli koolipoistel, tudengeil ja nende õpetajatel määrava tähtsusega roll.

«On väga oluline, et see hingestatus ja lootus, mis iseloomustas meie rahvast Vabadussõjas, kestaks edasi meis kõigis ka tänapäeval,» sõnas Luik.

Kaitseminister rõhutas, et tänulikkusega tuleb mõelda ka meie sõpradele brittidele, soomlastele, rootslastele ja taanlastele, kes oma elu ohtu seades võitlesid Eesti vabaduse eest – meil on head sõbrad ja liitlased, kellega koos oleme tugevad ja saame oma tulevikku kavandada vaba ja sõltumatu riigina. Luige sõnul on Eesti riik ja rahvas täna paremini kaitstud kui eales varem.

«Vabaolemise juured on aga tahes-tahtmata meis endis, meie ühiskonnas, meie inimestes,» lisas Luik.

Ferdi Sannamehe skulptuuri Reaali Poiss jalamile asetati pärjad Eesti rahvalt, kaitseväelt, Kaitseliidult ja diplomaatiliselt korpuselt.

Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda.

Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.

Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas üle 6000 inimese, neist pea 4000 otseses lahingutegevuses.