Postimees pälvis koos Sirbiga aasta keskkonnateo tiitli

Leteipea rand talvel Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2018. aasta keskkonnateoks Postimehe ja Sirbi keskkonnarubriigid. Keskkonnakirve said keskkonnaministeeriumi metsaosakond ja asekantsler Marku Lamp vääriselupaikade kaitse takistamise eest.

Möödunud kevadest pühendub kord nädalas keskkonnateemadele Postimehe rubriik «Meie Eesti». Samuti ilmub alates 2018. aasta juulist ajalehes Sirp arvamusveerg «Ökoloogika», mis on EKO hinnangul hea näide keskkonnateemade põhjalikust ja pädevast  kajastusest ajalehes. 

Keskkonnarubriikide puhul väärib tunnustust eelkõige nende olemasolu üle pika aja ning võimalus asjatundjatel neis oma ekspertteadmisi olulistel teemadel vajaliku põhjalikkuse ja selgusega käsitleda.

«Oskus väärtustada ja kaitsta meid ümbritsevat keskkonda algab teadmistest. Selles on meedial tänapäeval üha suurem roll ning on väga oluline, et keskkonnateemasid kajastaksid erinevad väljaanded, tuginedes just oma ala asjatundjate arvamusele,» nentis Balti Keskkonnafoorumi keskkonnaekspert Kai Klein. «Iga pisikene killuke informatsiooni laiendab meie silmaringi ja aitab mõista, väärtustada ning hoida meie looduskeskkonda,» lisas ta.

Kirves vääriselupaikade kaitse takistajaile

Kõige keskkonnavaenulikuma teo tiitli ehk keskkonnakirve teenisid keskkonnaministeeriumi metsaosakond ja asekantsler Marku Lamp aastatepikkuse vääriselupaikade kaitse takistamise eest.

Vääriselupaigad (VEP) on keskmiselt mõne hektari suurused veel säilinud mitmete haruldaste või ohustatud liikide koduks olevad vanade loodusmetsade tükid. Seetõttu vajavad need alad kaitset.

«Keskkonnaministeeriumi VEPidega seotud otsused ja tegemata jätmised osutavad pikaajalisele süsteemsele probleemile Eesti metsanduses – loodusmetsi on Eestis alles vaid kaks protsenti, neist veerand on raiete eest kaitsmata ja hävivad sisuliselt iga päev,» tõdes Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür.

«VEPide regulatsiooni on korduvalt muudetud, sõnumid on ebaselged, kompensatsioonide eelarve ebapiisav ning inventeerimise protsess on 15 aastat paigal seisnud,» loetles Tüür.

Keskkonnaühendused on probleemidele korduvalt tähelepanu juhtinud ning ka lõppenud aastal nende lahendamiseks oma abi ja koostööd pakkunud, millest keskkonnakirve pälvinud on seni keeldunud.

Riigimetsas peaksid VEPid olema kaitstud nii seaduse kui ka vastutustundliku metsanduse FSC standardi järgi. Kuna aga VEPid on kaardistamata, neid üha raiutakse. Nii pidi RMK möödunud aastal toimunud FSC auditi survel hakkama kiiruga vääriselupaiku inventeerima. Ent paraku pole see probleemi märkimisväärselt leevendanud – vanade loodusmetsade raie ka riigimetsas jätkub.

Teised teo ja kirve nominendid

Keskkonnaalastest saavutustest hindasid EKO liikmed kõrgelt veel jooginõude korduvkasutuse korraldamist avalikel üritustel ja Sindi paisu avamist kaladele.

Tugevat konkurentsi kirvetiitli saajale pakkus seekord Riigikogu, kes võttis vastu puidu masspõletamist võimaldava elektrituruseaduse muudatuse. EKO liikmed tõid lõppenud aasta negatiivsema teona veel välja Eesti Energia uue katse rajada Lüganuse valda Eesti suuruselt teine põlevkivikaevandus.

EKO valis aasta keskkonnateo ja -kirve saajat kuueteistkümnendat korda. Keskkonnateo ja -kirve eesmärk on tunnustada olulisi keskkonnahoidlikke ja taunida -vaenulikke tegevusi või tegemata jätmisi. Tiitli andmisega soovib EKO ühiskonnas teadvustada keskkonnateemasid ja -probleeme, mis oma pikaajalise mõju tõttu väärivad laiemat tähelepanu.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab ühteteistkümmet keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Keskkonnaõiguse Keskus.