Videod. Rohkem aega pisirikkujate kimbutamiseks? Politsei uue süsteemiga saab ka kiiruseületaja trahvi kätte viie minutiga

Uus seadusemuudatus lubab politseinikel vormistada trahve kiiremini. Kui rikkuja on lühimenetlusega nõus, siis asjaolusid arvesse ei võeta ja kirjalikku seletust ei küsita - paned allkirja ja e-kirjaga saadetakse üks konkreetne trahv.

1. jaanuaril jõustus seadusemuudatus, mis lubab politseil paljude kergemate rikkumiste korral kasutada lühimenetlust.

Politseinike hinnangul aitab see hoida kokku politseinike aega ja vähendab ülekriminaliseeritust.

Kas tavakodaniku jaoks tähendab see, et on suurem tõenäosus ka pisemate rikkumiste eest trahvitud saada? 

«Mitu korda kiirem menetlus tähendab, et vabaneva aja arvelt saavad politseinikud teha rohkem ennetustööd,» ütles politsei- ja piirivalveameti ennetuse- ja süüteomenetluse büroo juht Toomas Loho. Vaata allolevast videost, mida politsei- ja piirivalveameti ennetuse- ja süüteomenetluse büroo juht Toomas Loho uuest süsteemist arvab.

Kui täna võtab keskmine väärteomenetlus aega ligi 20 minutit, siis lühimenetlus vähendab seda pea viie minutini. 

Lühimenetlust kasutatakse kahekümne kergema väärteo puhul, millest enamik on seotud liiklusega. Lisaks paljudele pisirikkumistele nagu näiteks piletita sõit ühistranspordis või suitsetamine keelatud kohas, hakatakse kiirkorras trahvima ka kuni 20 kilomeetrit tunnis kiirust ületanud sõidukijuhte. 

Menetlus muutub kordades kiiremaks tänu e-süsteemile, kus vajalike andmete sisestamisel täidab arvuti automaatselt ülejäänud lahtrid ära. Kiiruseületajalt ei küsita ka seletust. Liigkiirel roolikeerajal ei tule teha muud kui joonistada sõrmega tahvelarvutile allkiri. 

Nende kahekümne rikkumise eest määratakse inimesele edaspidi mõjutustrahv, mille suurus on iga väärteo puhul konkreetselt määratud. 

• Liikluskindlustuseta sõiduki juhtimine - trahv 80 eurot
• Registreerimata sõiduki juhtimine - trahv 80 eurot
• Mitteloetava registreerimismärgiga sõiduki juhtimine - 20 eurot
• Tehnoülevaatuseta sõiduki juhtimine - 80 eurot
• Punase tule eiramine - 40 eurot
• Jalakäijale tee mitteandmine - 40 eurot
• Kiiruse ületamine kuni 20 km/t - kuni 60 eurot
• Möödasõidunõuete rikkumine - 80 eurot
• Vastassuunavööndis sõitmine - 80 eurot
• Raudteeülesõidukohal liiklusnõuete rikkumine - 80 eurot
• Lahtise turvavööga sõitmine - 40 eurot
• Mootorrattaga sõitmine ilma kiivrita - 40 eurot
• Parkimine keelatud kohas - 20 eurot
• Parkimine keelatud kohas teisi ohustades - 40 eurot
• Muu nõuete rikkumine juhi poolt - 20 eurot
• Jalakäija või jalgratturi muu rikkumine - 20 eurot
• Veoauto juhtimine teekasutustasu maksmata - 80 eurot
• Veoauto juhtimine väiksemas määras teekasutustasu makstes - 40 eurot
• Suitsetamine selleks keelatud kohas - 20 eurot
• Piletita sõit ühistranspordis - 20 eurot

Karistusregistrid puhtamaks

Erinevalt teistest väärteokaristustest ei järgne mõjutustrahvile kannet karistusregistrisse.

«Täna on karistusregistris kanne umbes 20 protsendil Eesti inimestest ja seda on ilmselgelt liiga palju. On ebamõistlik, et karistusregistrisse jääb jälg ka väikestest rikkumistest nagu bussis piletita sõit või katkine numbrituli. Tagajärg peab olema teoga proportsionaalne,» sõnas siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar.

Selleks, et politsei saaks lühimenetlust kasutada, peab rikkuja olema nõus sellega, et ta pani väärteo toime.

Lühimenetlust ei saa kasutada, kui politsei tuvastab korraga mitu rikkumist, näiteks tehnoülevaatuse puudumise ja ohtliku möödasõidu. Sellistel puhkudel järgneb menetlus samadel alustel, nagu varemgi. Lühimenetluse otsust on inimesel õigus vaidlustada 15 päeva jooksul ning siis jätkatakse juhtunu selgitamist üldmenetluses.

Politseinikud kutsuvad üles inimesi oma meiliaadresse eesti.ee kontoga siduma, et vältida kommunikatsiooni probleeme.