Valimislubaduste küsitlus: inimesi huvitab rahvahääletus, korras sõiduteed ja laste kultuuritoetus

Uuringus selgus muuhulgas, et inimesed hoolivad teede ja tänavate korrashoiust. Foto on illustratiivne. Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut viib läbi kuni valimisteni kestvat arvamusküsitluste seeriat, mille raames on alates juunist iga kuu küsitud inimeste hinnangut iga parlamendierakonna ühe valimislubaduse kohta. Kuuendas voorus paluti lisaks parlamendierakondadele esitada küsimus ka Eesti 200 poolt. Küsitluse viis 13.-19. detsembrini läbi Turu-uuringute AS.

«Kuuendaks vooruks esitati kaks ettepanekut, mis taotlevad muutusi Eesti demokraatlikes otsustusprotsessides, kommenteeris Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Tanel Paas.

«Vooru kõige populaarsemate ettepanekute seas oli neist Isamaa poolt esitatud idee korraldada oluliste küsimuste puhul rahvaküsitlusi. Samas kogu küsitluste seeria kõige väiksema toetusega ettepanek oli Eesti 200 poolt pakutud idee anda kodanikule hääleõigus juba sünnihetkel, mida algul teostaks lapsevanem või eestkostja - seda toetas vaid 16% küsitlusele vastanutest,» märkis Paas. 

Kuuendaks vooruks esitatud valimislubadused ning nende toetus oli järgmine: 

Isamaa küsis: «Kas toetate ettepanekut, et oluliste poliitiliste või ühiskonnaelu puudutavate küsimuste puhul viiakse läbi rahvaküsitlus ja arvestatakse selle tulemusega?» Ettepanekut toetas 82%,vastu oli 15% ning seisukohta ei osanud öelda 6%. 

SDE küsis: «Kas pooldate ideed anda koolidele iga lapse kohta 100 eurot õppeaastas, et iga koolilaps saaks rohkem käia kultuuriüritustel ja -asutustes?» Ettepanekut toetas 82%, vastu oli 13% ning seisukohta ei osanud öelda 5% vastajatest.

Reformierakond küsis: «Kas olete nõus, et kohalike teede ja tänavate rahastamist riigieelarvest kahekordistatakse?» Ettepanekut toetas 82%,vastu oli 11% ning oma seiskohta ei osanud öelda 7% vastajatest. 

Vabaerakond küsis: «Kas pooldate palgalt makstava tulumaksu alandamist kaheksa protsendi võrra, millega võidaks iga keskmise palga teenija 800 eurot aastas?» Ettepanekut toetas 71%, vastu oli 22% ning seisukohta ei osanud öelda 7% vastajatest.

Keskerakond küsis: «Kas toetate tasuta maakondliku ühistranspordi kehtestamist kogu Eestis?» Ettepanekut toetas 64%, vastu oli 31% ning oma seisukohta ei osanud öelda 6% vastajatest. 

EKRE küsis: «Kas toetate ettepanekut, et Eesti peaks loobuma ÜRO rändepakti ehk Marrakeshi leppega liitumisest?» Ettepanekut toetas 60% vastajatest, vastu oli 27% ning seisukohta ei osanud öelda 13%. 

Eesti 200 küsis: «Kas toetate ettepanekut anda igale kodanikule sünnihetkel hääleõigus, mida laste puhul täisealiseks saamiseni teostab lapsevanem või eestkostja?» Ettepanekut toetas 16%, vastu oli 78% ning seisukohta ei osanud öelda 6% vastajatest.

Ühegi küsimuse puhul polnud vastajatele märgitud, mis erakonnalt idee pärineb. Kõiki küsimusi paluti hinnata 4-palli skaalal («Jah», «Pigem jah», «Pigem ei», «Ei»). Iga küsimuse puhul on esitatud vastajate osakaal, kes vastas «Jah» või «Pigem jah», ehk võttis erakonna ideed pooldava seisukoha ning «Pigem ei» või «Ei», ehk võttis erakonna idee vastase seisukoha. Vastajatel oli ka võimalus valida variant «Ei oska öelda». 

«Isamaa ettepanekut on viimasel ajal korduvalt välja toodud, et poliitikas arvestataks praegusest enam avaliku arvamusega. Eesti 200 ettepanek ei ole uus, tõenäoliselt pärineb see erakonna endistelt Isamaa liikmetelt, ning selle eesmärk on võimendada lastega perede mõju poliitikas,» kommenteeris Paas.

«Kuigi need ettepanekud puudutavad sama valdkonda, poliitilist otsustusprotsessi, on nad põhimõttelt väga erinevad. Isamaa ettepaneku puhul ilmselt tajub valija, et rahva arvamust enam kaasates muutuks poliitiline otsustusprotsess demokraatlikumaks, mis on nende huvides. Eesti 200 ettepaneku puhul võidakse aga tajuda, et see muudaks poliitilist süsteemi ebaausamaks, kuna iga valija ei mõjutaks enam valimistulemusi samal määral,» selgitas Paas.

Turu-uuringute AS palus tulemusi kommenteerida ka erakondadel endil ning oma kommentaari saatis kaks erakonda. 

SDE aseesimehe, kultuuriminister Indrek Saare sõnul tagab kultuuriranits igale lapsele võimaluse osa saada Eesti rikkalikust kultuuripärandist, suurendab huvi loomingu ja loomise vastu juba noores eas ning toob lisaraha kultuurivaldkonda.

«Sotsiaaldemokraatide eesmärk on hoida ja arendada Eesti kultuuri ja keelt ning selleks peame looma igale lapsele võimaluse sellest osa saada. Just seetõttu anname 100 eurot aastas sihtotstarbelist raha selleks, et iga laps saaks klassikaaslastega õppetöö raames külastada Eesti muuseume ja kultuuriväärtusi, nautida teatrietendusi ja filme ning osaleda kultuuriüritustel,» ütles Saar.

«Keskerakonna eestvedamisel on rakendatud tasuta ühistransport nii Tallinnas kui enamikus maakondades üle Eesti. Soovime tasuta maakondlikku ühistransporti veelgi laiendada ja tõhustada, et tagada kvaliteetsed ning mugavad transpordiühendused kõigile Eestimaa elanikele. Rahva ligi kahe kolmandikuline toetus meie ettepanekule näitab, et tasuta ühistransport on inimeste jaoks väga oluline teema. Seetõttu seisame kindlalt vastu konkurentide taotlustele seda kaotada,» rõhutas Keskerakonna Riigikogu valimisplatvormi töörühma esimees Tanel Kiik. 

Küsitluse viis Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi veebikeskkonnas Turu-uuringute AS 13.-19. detsembrini2018 ning sellele vastas 1008 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Põhjalikumalt on küsitluse tulemustega võimalik tutvuda SIIN. 

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on asutatud jaanuaris 2016. Ühiskonnauuringute Instituut on mõttekoda ehk thinktank, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.

Turu-uuringute ASon erapooletu uuringufirma, mis tegutseb Eesti turul alates 1994. aastast. Ettevõtte omanikuks on Soome uuringufirma Taloustutkimus OY, millel on enam kui 40-aastane kogemus turu-uuringute alal.