:format(webp)/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
/nginx/o/2018/12/26/11677983t1hc79e.jpg)
Politsei on teinud avalikkuse ja ajakirjandusega head suhtekorralduslikku tööd ning Eesti ajakirjanduse kodustanud, märkisid raadio Kuku saate „Olukorrast ajakirjanduses“ juhid Väino Koorberg ja Rein Lang.
„Olukorrast ajakirjanduses“: politsei on Eesti ajakirjanduse kodustanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti ajakirjanduse rahvuslik eripära on see, et meile meeldib repressiooniaparaat. Meile meeldivad politseiuudised, need on positiivses valguses: politsei karistas, teeb reide, paneb kõik puhuma. Politsei nõuab karmimat korda, viib kellegi tsemendi peale – kõigile väga meeldib, ajakirjandusele väga meeldib,» rääkis Reformierakonda kuuluv konsultant Lang raadiosaates. Tema sõnul erineb Soome ajakirjandus Eesti ajakirjandusest selle poolest, et «seal on ajakirjandus alati väljas selle väikese inimese eest, kes võib juhuslikult sattuda võimu- ja repressiivaparaadi hammasrataste vahele».
«Seal ollakse repressiivaparaadi suhtes äärmiselt ettevaatlik ja kriitiline. Meil on vastupidi, politseiaparaat on Eesti ajakirjanduse kodustanud,» väitis Lang. Ta tõi näiteks politseireidid «kõik puhuvad», mida viiakse läbi telekaamerate ees, kuid mille näitamisega ei kaasne erilist mõju. «Kui ajakirjandus ise väga soosib selliseid repressiivseid operatsioone, kus osalevad lisaks pahategude tegijatele ka kõik teised kodanikud ja kannatavad selle all, näitab see teatavat suundumust. Ja see suundumus ei ole hea,» lisas Lang.
Rein Lang märkis, et politsei on viimase aastakümnendi jooksul suutnud tööle võtta äärmiselt nutikad suhtekorraldajad, kes on «keeranud teatud ajakirjanike võrgustiku lihtsalt ümber sõrme». Ajakirjanik Väino Koorberg nimetas suurt hulka politseiuudiseid laisa ajakirjanduse tunnuseks. «Politseiuudised õnnetustest on tavaliselt kõige odavamad uudised, need tulevad ise kätte ja on juba oma olemuselt hästi dramaatilised. Nende uudistega ei pea palju vaeva nägema ja analüüsiga tegelema,» sõnas Koorberg.
Ajakirjaniku sõnul häiris teda see, et esimese jõulupüha hommikul oli raadiouudiste esimene teade sellest, kui palju juhtus autoõnnetusi ja kui palju tabati joobes juhte. «Ma sain ka teada, et kui ma peaksin purjuspäi rooli istuma, siis lubatud määrast kõrgema alkoholisisalduse puhul saab mulle määrata 1200 eurot trahvi. Jõulu esimesel pühal oleksin ma oodanud midagi helgemat,» rääkis Koorberg.