/nginx/o/2010/09/23/437354t1h1130.jpg)
Euroopa Kontrollikoda väitel näitas läbiviidud uuring, et piima- ja puuviljaprogrammidel pole koolilaste tervislikule toitumisele koolides mõju olnud, sest piim olnuks menüüdes niikuinii.
Euroopa Kontrollikoda pani koolipiima programmi kahtluse alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puuviljaprogrammi kohta nenditi, et selle kohta on veel vara järeldusi teha, sest alustati alles aasta eest.
Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Karina Loi sõnul on ministeerium Euroopa Kontrollikoja eriaruandest teadlik.
Ta tõstis samas esile, et Euroopa Kontrollikoja Aruande raames uuriti EL koolipiima ja -puuvilja toetuseskeemide rakendamist suurimates toetuse saajariikides: Prantsusmaal, Itaalias, Rootsis, Ühendkuningriigis, Poolas ja Saksamaal.
Loi kinnitusel pole aruandes esitatud järeldustes tegelikult midagi uut, sest ka 1999. aastal ühenduse tasandil tehtud uuringu tulemusena sai koolipiima programm suure kriitika osaliseks.
Loi meeutas, et Euroopa Komisjon tegi siis ettepaneku skeem sellisel kujul lõpetada, kuid Euroopa Nõukogu ehk liikmesriigid polnud valmis sotsiaalset mõõdet omavat piima ja piimatoodete turukorraldusskeemi kaotama ning lükkasid ettepaneku tagasi.
Loi väitel on koolipiimatoetuse põhiprobleemid selles, et toetusemäär (0,1815 EUR/liiter) katab vaid osa (sageli vaid väikese osa) lastele pakutava piimatoote hinnast ning koolipiima jagamisega seotud täiendavaid kulutusi (igasugune logistika, reklaam jne) pole erinevalt koolipuuvilja skeemist toetusest lubatud katta.
Loi sõnul on olukord tunduvalt parem riikides, kus makstakse EL toetusele lisaks täiendavalt siseriiklikku toetust. Nii tehakse näiteks Eestis ja veel umbes pooltes liikmesriikides.
Eesti koolipiimatoetuse skeemis osalevas 965 õppeasutuses oli potentsiaalsete koolipiima tarbivate õpilaste arv 2011. aasta III kvartalis 208 465 ehk ca 95 protsenti kogu sihtrühmast.
Koolipiimatoetuse raames tarbitud piimatoodete eest maksti 2010. aastal toetust kokku 20,4 miljonit krooni (1,3 miljonit eurot), millest EL toetuse osa moodustas 9,5 miljonit kr (607 200 eurot) ja Eesti riigi eelarvest makstav täiendav toetus 10,9 miljonit (696 600 eurot).
2011. aasta üheksa kuuga on koolipiimatoetust kokku makstud 1,37 mln eurot, millest EL toetus oli 596 810 eurot ning Eesti riigi eelarvest makstav täiendav toetus 774 570 eurot.
Loi lubas, et ka järgnevatel aastatel jätkatakse koolipiimaskeemis osalemist ja vajaminevad summad on planeeritud eelarvesse.