/nginx/o/2018/11/07/11554891t1h33f7.jpg)
/nginx/o/2018/12/28/11682686t1h720b.jpg)
Hädaabikõnesid tehti jõulupühade aegu 24.–26. detsembril kokku 7890, toome välja kõige populaarsemad väljakutsed.
Jõulupühade mureedetabelid: palavik, tulekahju ja joodikud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meditsiiniliste väljakutsete esikolmik
1) Palavik (257) – enamjaolt lapsed, kellel on kõrge palavik. Pigem väikeste laste probleem.
2)Vererõhuprobleem (216)- peamiselt vanemad inimesed, valud rinnus, kõrge vererõhk ja pea käib ringi.
3)Kõht (207) – kõhuvalu, iiveldus, kõhukinnisus. Pigem vanematel inimestel probleeme urineerimisega.
Pääste väljakutsete esikolmik
1)Tulekahju hoones (38) – tavalised hoonetulekahjud ning möödujate kuuldud suitsuanduri alarmid.
2) Abi osutamine (33) – kiirabi abistamine tõstmisel ning uste avamine.
3) Liiklusõnnetused (22) – kitsega kokkupõrked, kraavisõidud ning mitme auto kokkupõrked.
Politsei väljakutsete esikolmik
1) Joobes isik (147) – joobes inimesed õues, kelle pärast on mure, kuna on külm või on iseendale ohtlikud ning agressiivsed inimesed.
2) Lähisuhtevägivald (126) – peamiselt lähedased inimesed, kes on omavahel kaklema läinud. Naabrid, kes annavad teada vägivallast kõrvalkorterites.
3) Teade politseile (99) – teatatakse agressiivsetest inimestest, inimesed helistavad ise, et on eksinud ja paluvad abi.
Häirekeskuse kommunikatsiooniosakonna juhataja Sigrid Karu kinnitas, et seekordsed jõulupühad möödusid rahulikult ja mõistlikult. «Pigem saab öelda, et oli rahulikum kui tavapärasel nädalavahetusel,» lisas ta.
Kokku tehti hädaabikõnesid pühade ajal 7890 ning ööpäeva keskmine kõnede arv oli 2630. Võrdluseks on tavaliselt esmaspäevast kolmapäevani kõnede arv keskmiselt 2415, mis näitab, et pühade ajal tehtud kõnede arv oli üheksa protsenti tavapärasest suurem.
«Nagu eelmisel aastal, langes ka sel aastal pühadeperioodil tehtud hädaabikõnede arv. Eelmise aastaga võrreldes oli sel aastal 9 protsenti (806) vähem hädaabikõnesid pühadeperioodil,» selgitas Karu. Sellegipoolest oli tavapärasest mõnevõrra rohkem neid kõnesid, mis suunati edasi numbrile 1220 (perearsti nõuandetelefon) ning sündmuste ja muude probleemidega seotud kõnesid.
Eelmise aastaga sarnane
Karu tõi välja, et jõulupühade ajal oli sündmuste arv kokku 3 485, neist meditsiinisündmusi 2 309, päästesündmusi 91, politseisündmusi 839 ning komplekssündmusi 246. Eelmisel aastal oli jõulupühadel 3 449 sündmust ehk sündmuste arv võrreldes eelmise aastaga jäi põhimõtteliselt samaks.
«Nagu eelpool mainitud, siis hädaabikõnede arv langes, seega saame öelda, et sel aastal oli rohkem kõnesid, kus inimesed helistasid Häirekeskusesse reaalse mure pärast,» ütles ta.