Jaaganti valimisradar. Kes teevad kevadel valitsuse?

Olukorra hinnang: jõulurahu

Erakonnad saadavad jõulutervitusi teles ja raadios, tänavatel lehvivad näopiltidega plagud, mõnel parteil on ametlikult paigas juba nimekirjad ja valimisprogrammid.

MILLINE ON UUS VÕIMALIK VÕIMULIIT?

Uue aasta alates on valimisteni siiski veel kaks kuud, mille jooksul jõuab palju muutuda. Praegu on just paras hetk, et vaadata seni teada oleva info põhjal, mis tulemusi võiks valimiste järel oodata. Kõige magusam on mõistagi ennustada võimalikke koalitsioone. Siin need on, tõenäosuse järjekorras.

Keskerakond-SDE-Eesti 200. Keskerakond liigub praegu üsna kindla valimisvõidu kursil ja koostöö sotsidega on neil hästi klappinud. Keskerakond on püüdnud Eesti 200 ise esile upitada, lootes neist konkurenti Reformierakonnale.

Sellise koalitsiooni õnnestumine sõltub enim just SDEst ja Eesti 200st, kes peavad suutma teha korraliku valimistulemuse. Kui Keskerakond saab riigikogus pisut üle 30 koha, siis on vaja kahelt väiksemalt kokku peaaegu 20 kohta. Vaadates reitinguid, ei pruugi see olla võimatu.

Keskerakond-Reformierakond. Keskerakond tahaks hea meelega jätta Reformierakonna veel pingile, kuid võimuliit nendega võib osutuda vältimatuks. Seda juhul, kui EKRE teeb supertulemuse ja nende häältesaak on sedavõrd suur, et ilma nende ja Reformierakonnata oleks vaja valitsusse juba nelja osalist. Sel juhul üritab Keskerakond kindlasti Reformierakonnaga kokku leppida. Enne valimisi võivad kaks suurt küll tunduda sõjajalal, kuid tegelikult ei ole üksteisele öeldud midagi, mis teeks koostöö võimatuks.

Reformierakond-SDE-Eesti 200. Kui Keskerakond peaks mingil põhjusel hävima ja Reformierakonnale alla jääma, püüab Reformierakond kindlasti teha valitsust ilma Keskerakonnata. Sotsid on neile tuttavad, Eesti 200 mitmelt vaatelt lähedane. Keskerakond tuleb kõne alla siis, kui muud kombinatsioonid on liiga keerulised.

Aga EKRE? Kui vähegi võimalik, siis ei. Kui veel enne ränderaamistiku teema esilekerkimist oli EKRE partnerina välistanud vaid Eesti 200 ja SDE, siis juba mõnda aega tagasi on sellesse ritta lisandunud ka Reformierakond ja Keskerakond. Rändeleppevastasel meeleavaldusel juhtunud intsident tõukas teisi EKREst veel eemale. Sellist võimalikku koalitsiooni kombinatsiooni, kus poleks kedagi, kes poleks EKREt välistanud, pole sisuliselt olemas.

Aga Isamaa? Seni on Isamaa saanud parema valimistulemuse, kui reitingud on näidanud. Aga mulle on viidatud, et nende lõhkuv ja jäik stiil praeguses valitsuses ei ole Keskerakonnale meelt mööda. Praegu näib tulemuslikum ja ka valijatele meelepärasem kaasata uusi jõude, näiteks Eesti 200. Reformierakonnale on Isamaa ilmselt oluliselt vastuvõetavam, aga neil ei pruugi tulla võimalust ise valitsust teha.

Aga Vabaerakond? Liiga harali oma positsioonidelt, liiga nõrga reitinguga, liiga ebausaldusväärne oma organisatsioonilt. Praegu ei näita miski, et nad ületaksid valimiskünnise.

Olukord pärast valimisi. MEEM: SKUNK.EE Foto: www.skunk.ee

KUS ON PÕHIKONFLIKT?

Tahes või tahtmata on põhikonflikt praegu peidus ränderaamistikus. Meedia uudisribas põhja vajunud teema on inimestel endiselt peas ja selle järgi on erakondi ka lihtne lahterdada, sest kõik võtsid seisukoha või jätsid väga valjult positsiooni võtmata. Erakonnad ise (enamik neist) tahaks rääkida hoopis muust.

Keskerakond tahab rääkida kõigest sellest, mida peaministriparteina on valitsuses ära tehtud, kuidas kõigile on pakutud kõike. Peaminister Jüri Ratas ei jäta üheski sõnavõtus mainimata, kui olulised on pensionid, haridus, tervishoid, riigikaitse.

SDE tahab samuti rääkida tervishoiust, aga veel enam lastest. Sotside 12 põhilubadusest pool puudutavad otseselt lapsi. Ülejäänu võib kokku võtta märksõnadega maksud, palk ja pension.

Reformierakond on teinud pika ja veidi eneseiroonilise reklaamklipi ning tahab valijatele rääkida, et nemad teavad, kuidas tuleb asju teha rasketel aegadel, mis on varsti tulemas. Seni on Reformierakonna fookuses olnud valitsuse maksusammude kritiseerimine, aktsiisipoliitika materdamine. Tõsta on üritatud sotsiaalmaksu teemat.

Isamaa tahab rääkida eestikeelsele haridusele üleminekust, pensionitest (eelkõige pensioni II sambast) ning peredest ja lastest.

EKRE tahab rääkida muidugi ränderaamistikust ja pagulastest. Nende kõrval on neil ka palgad, pensionid ja maaelu. Viimase olulisus on EKRE jaoks selles, et maal asub suur enamik nende valijaid.

Eesti 200 tahab rääkida pikast plaanist. Peamiselt tähendab see majandust, haridust ja laiemalt personaalset riiki.

Niisiis on valijail praegu enim võimalusi erakondi võrrelda pensionite, perepoliitika ja tervishoiu teemadel. Eestikeelsete koolide teema toob fookusesse hariduse ja lapsed, tervishoiusüsteemi muutmise plaanid aga vanemad inimesed ja pensionärid.

Kui soovid lugeda minu põhjalikumat Valimisradarit veel enne kui need, kes loevad seda siit, siis telli endale postkasti Valimisradari uudiskiri. Ülevaatlikem ja kiireim viis end enne valimisi poliitikas toimuvaga kurssi viia!

Tagasiside ja ettepanekud on oodatud aadressile [e-mail].

Telli Jaaganti valimisradari uudiskiri

Sisesta oma e-mail

Tellin Valimisradari uudiskirja

Aitäh

Olete edukalt liitunud Jaaganti Valimisradar uudiskirjaga.