/nginx/o/2019/12/19/12823123t1he95c.jpg)
/nginx/o/2018/12/21/11672123t1h849e.jpg)
Lõppeva aasta kaks kõige suuremat riigikogu istungitelt puudujat olid fraktsioonitu Olga Ivanova ja reformierakondlane Taavi Rõivas. Ivanoval jäi perekond haigeks, Rõivas käis riigikogu istungite ajal välismaal.
Sage puuduja Rõivas: ega kohalkäimise järgi saa saadiku töökvaliteeti hinnata (11)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõppeval aastal toimus 122 riigikogu istungit. Postimees kirjutas eile, kuidas osa riigikogu liikmeid puudus ligi kolmandikult riigikogu istungitelt.
Kui riigikogus vahetunud liikmed välja arvata, on tänavu parlamendi istungitel kõige vähem osalenud fraktsiooni mittekuuluv Olga Ivanova. Kuuldes, et juttu tuleb riigikogutööst osavõtust, palus ta vastata küsimustele e-kirja teel.
«29 korral on puudumise selgituseks märgitud tervislikud põhjused, kohtumised valijatega või perekondlikud põhjused. Nii ka oli,» ütles Ivanova ja lisas, et haigeks jäi ta laps, lähedased ja ka Ivanova ise.
Ivanova on kohal olnud 77-l ning puudunud koguni 45 istungilt. Kolme istungi ajal on ta viibinud välislähetuses, kuid 13 puudumise põhjus on selgusetu.
Ivanova sõnul jäid puudumiste põhjused kirja panemata, kuna ta on fraktsioonitu ja pole seega ka nõunikku, kes seda tema eest teeks. «Tavaliselt neid andmeid toksivad sisse fraktsiooni nõunikud, keda ei ole fraktsioonitutel saadikutel. Endal läks aasta lõpus kiireks,» selgitas Ivanova ja lisas, et kodutööd olid tal alati tehtud.
Ivanova on osa puudumiste põhjusteks märkinud ka valijatega kohtumised. Miks ta otsustas valijatega kohtuda riigikogu istungite ajal? «Inimestel on erinevad võimalused kohtumisaja leidmiseks. Kuna saame päevakorra eelnevalt kätte, saame planeerida, et olulistel hääletustel ikka osaleda,» ütles Ivanova.
Rõivas puudus, sest oli välismaal
Puudumiste arvult järgneb Ivanovale reformierakondlane Taavi Rõivas. Ekspeaministrit polnud näha 44 istungil, kuna viibis kolmel korral välislähetuses. Mitmel juhul on Rõivas põhjendanud eemalolekut osavõtuga suurõppusest Siil, samuti esinemistega väliskonverentsidel.
«Ma pole peidus olnud. Meil on ka see reegel, et kui on mingi oluline küsimus, kus iga hääl loeb ja kus on napp hääletus, siis on nulltolerants puudumiste suhtes,» ütles Rõivas.
«Tõsi, suur osa aastast möödus reservohvitseri kursustel. Sellega seoses tuli osaleda sõjakoolis kursustel ja ka suurõppusel Siil. Loomulikult oli see ka kõik fraktsiooni juhtkonnaga kooskõlastatud,» ütles Rõivas.
«Teine asi oli välislähetused. Käisin paljudel konverentsidel, valdavalt infotehnoloogia teemadega seonduvalt, kus rääkisin Eesti e-riigist. Tragöödia pole see, et kui mingil ajahetkel on viis või kümme protsenti lähetuses. Tragöödia on see, kui Eesti jääb rahvusvaheliselt esindamata,» ütles ta.
Millise hinde Rõivas endale riigikogus tehtud töö eest paneks? «Kui hinnata selle järgi, milliste saadikute tööst on kõige rohkem kasu olnud, siis seal olen ma tipus koos Ligiga,» ütles Rõivas.
Rõivase sõnul peaks ka teised saadikud, kes tunnevad vastavat kompetentsi endal olevat, käima sagedamini välismaal Eesti riiki tutvustamas.
«See on üsna tagasihoidlik, kui vähe riigikogu välissuhtlusega tegeleb. Me peaks seda palju rohkem tegema. Võrreldes peaministri ja presidendiga, on riigikogus kõvasti potentsiaali välismaal käia,» põhjendas endine peaminister.
Kes siis istungitel hakkab käima? «See pole üht- või teistpidi absoluutne. Täna on see selles suunas kaldu, et riigikogu välisesindus on nõrgapoolne,» ütles Rõivas, lisades, et tema hinnangul on riigikogus palju selliseid saadikuid, kes käivad küll alati kohal, kuid sisulist tööd teevad vähe.
Põhjendamata puudumiste poolest juhib fraktsiooni mittekuuluv Margus Tsahkna, kelle kontol on neid koguni 22. Talle järgnevad Karin Tammemägi (KE) ja Olga Ivanova vastavalt 20 ja 13 puudumisega.