/nginx/o/2017/01/05/6229505t1h4c4d.jpg)
Võru koduta loomade varjupaigas ootab oma vana või uut peremeest seitse koera ja 55 kassi.
Galerii: Võru loomade varjupaiga 62 elaniku seast leiab ka liliput-koera
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varjupaiga pikaaegse perenaise ja Varjupaikade MTÜ juhatuse liikme Merike Tormi sõnul satub praegusel ajal palju loomi hulkuma. «Jõulud on, inimesed käivad kodust ära, pidutsevad ja unustavad vahepeal loomakese ära, võib-olla jääb ka värav lahti ja kõike võib juhtuda. Lisaks paugutatakse juba ilutulestikuga,» selgitas Torm, kes pakub ka ise loomadele hoiukodu.
Üks praegu tema kodus elav varjupaigakoer paistab silma selle poolest, et looma kasv on haiguse tõttu kinni jäänud. Noore koerapoisiga on käidud hiljuti Maaülikoolis loomaarsti juures, kust saadi kinnitus, et tervisega on praegu kõik korras, kuid looma tulevase peremehe valikul jälgib varjupaik seda, et võimaliku ravivajaduse korral oleks omanik selleks valmis.
/nginx/o/2018/12/26/11678452t1h8ad6.jpg)
Linnast kassikolooniad kadunud
Torm rääkis, et varjupaigas töötatud ligi kümne aasta jooksul on ta koeralt hammustada saanud vaid paaril korral ja õnneks mitte kõvasti, kassid on talle valu teinud aga hulga rohkem. «Kurje ja metsikuid koeri on vähe, aga kassid, eriti need, kes on kuskil inimesteta üles kasvanud, lihtsalt kaitsevad end nii.»
Võru linnast on nüüdseks kassikolooniad õnneks kadunud, kuid maapiirkondades leidub neid ikka ja kui nendele jaole saadakse, on see Tormi sõnul tavaliselt õudne vaatepilt. Seetõttu paneb ta inimestele südamele, et loomade steriliseerimine ja kastreerimine on vajalik. «See on tohutu piin, mis need kassid üle elavad, kui elavad,» ütles Torm. Samuti tuletab ta meelde, et loomade kiibistamine pole kallis, kuid võib looma kadumise korral hõlpsamaks muuta kõigi elu.
Torm rääkis veel, et kui omanikuga on probleeme, siis õigus loom temalt ära võtta on vaid VTA loomakaitsespetsialistil. «Varjupaik võib küll rääkida omanikuga, aga meil ei ole õigust looma omanikule mitte tagasi anda.»
/nginx/o/2018/12/26/11678383t1h02c4.jpg)
Vahel saab varjupaik kõnesid inimestelt, kes ütlevad, et soovivad endale koju kurja hundikoera. «Kuidas ma teen sellele koerale selgeks, et peremehe vastu ei tohi kuri olla, aga teiste vastu küll? Siis need inimesed saavad ka ise aru, et nii ei saa,» rääkis Torm.
Elu lego-varjupaigas
Lisaks koertele ja kassidele on varjupaika sattunud ka merisigu, jäneseid, kits, kilpkonn ja hakk. «Samuti oleme siin hoidnud mõnda rebast, kes on viga saanud ja päästeamet on ta meile hoiule toonud.»
Võrumaa koduta jäänud loomade varjupaika nimetab Torm lego-varjupaigaks, sest elu käib siin soojakutes, mis on ajapikku saadud ja korda tehtud. Torm unistab aga päris varjupaigaks loodud majast, just nagu Tallinnasse tehti. «Kui oleks raha, ehitaks spetsiaalse maja, kus töötajatel on inimlik töötada ja loomadel on mõnus olla,» rääkis ta. Kuna selline plaan tundub praegu aga kättesaamatu, loodab ta, et varjupaigal õnnestub saada mõni korralik konteinermaja, mis ei vajaks rohkem remonti ja peaks paremini sooja.
/nginx/o/2018/12/26/11678348t1h23bd.jpg)
Jõulude ajal leiab tee varjupaika rohkem annetajaid kui muul ajal ja selle üle on varjupaigaasukatel muidugi hea meel. Torm ütleb, et kui inimene soovib kuidagi aidata ja loomadele midagi tuua, oleks hea varjupaiga töötajatega nõu pidada ja uurida, mida parasjagu kõige rohkem vaja läheks. «Võib-olla on meil tekkinud just karjuv vajadus näiteks seedimist soodustava toidu või kutsikatoidu järele. Inimene, kes tahab aidata, ta ju soovibki, et tema annetus läheks asja ette.»
Annetamisel pea nõu
Kui näiteks loomatoidutootjaga on varjupaigal leping ja tavaliste krõbinatega pole parasjagu muret, siis annetustena on oodatud veidi kallim, kuid toitvam kliinikutes ja loomapoodides müüdav kvaliteettoit, mida saaks turgutuseks pakkuda nii loomapoegadele kui haigetele neljajalgsetele. Samuti on oodatud kassiliiv, mänguasjad, puurid ja ronimispuud.
/nginx/o/2018/12/26/11678422t1h5699.jpg)
Kuna varjupaik tegutseb MTÜna ja iga sent suunatakse tegevusse, ollakse väga tänulikud ka rahaliste annetuste üle. «Varjupaik vajab toimetulekuks rahalist abi, mis kulub töötajate palkadele, üldmajandamisele, koristustarvetele, desinfitseerimisvahenditele, ravimitele, paberkäterättidele, kilekottidele - loetelu on pikk.» Lisaks on varjupaika oodatud vabatahtlikud, kes soovivad tegemistes kaasa lüüa.
Viimase aasta jooksul on Võru varjupaigast läbi käinud 25 kassi ja 43 koera, kes on jõudnud tagasi oma enda peremehe juurde. 107 kassi ja 37 koera on leidnud uue omaniku. Hetkel elab varjupaigas seitse koera ja 55 kassi.
Kui loom varjupaika satub, siis 14 päeva oodatakse tema omanikku. Esimese kahe nädala eest tasub kohalik omavalitsus, kuid edasist varjupaigas hoidmist, ravimist, steriliseerimist-kastreerimist, kiibistamist ja varjupaikade hoiutingimuste parandamist saab teha tänu annetustele. Teavet looma leidmisest jagatakse nii varjupaiga kodulehel kui sotsiaalmeedias. Kõiki varjupaikades asuvaid loomi on võimalik näha Varjupaikade MTÜ kodulehelt.
/nginx/o/2018/12/26/11678364t1hc352.jpg)
Varjupaikade MTÜ
Suurim kodutute loomadega tegelev organisatsioon Eestis loodi 2007. aasta alguses. Varjupaikade MTÜsse on koondunud seitse kodutute loomade varjupaika üle Eesti: Läänemaa, Pärnu, Tallinn, Valga, Viljandi, Virumaa ja Võru ja need on oma tegutsemisaja jooksul saatnud uutesse kodudesse üle 10 000 looma.
MTÜ on andnud oma tegevusest statistilise ülevaate, millest selgub, et Eesti loomade varjupaigad võtavad aastas vastu üle 30 000 telefonikõne, tegelevad 4000 väljakutsega, majutavad 3900 sissetulevat looma, saadavad uude kodusse 1600 looma ja sõidavad selleks läbi üle 100 000 kilomeetri ehk kaks ja pool tiiru ümber maakera.
Allikas: Varjupaikade MTÜ
Paku loomale kodu:
1. samm: Uuri millised loomad hetkel varjupaikades kodu ootavad. Galeriid täienevad jooksvalt iga päev vastavalt sellele, kuidas loomad leiavad kodu ja uued hakkavad seda alles otsima.
2. samm: Külasta varjupaiku ja tutvu sealsete loomadega. Kui leiad meelepärase looma, siis märgi looma sooviavaldust tehes kindlasti ära tema nimi või number. Enne looma koju viimist on tungivalt soovitatav käia kõigil loomaga kokku puutuma hakkavatel pereliikmetel varjupaigas oma tulevase lemmikuga tutvumas. Enne varjupaika tulekut tutvu kindlasti külastuskorraga.
3. samm: Täida loomavõtja sooviavaldus. Sooviavaldust saab täita ka varjupaigas kohapeal.
4. samm: Sõlmitakse loovutuslepingu ja võid viia oma uue lemmiku koju.
Allikas: Varjupaikade MTÜ