/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
/nginx/o/2018/12/22/11675296t1h3d8e.jpg)
Eelolevatel valimistel on siseministeeriumi andmetel hääletamisõigus 87 721 alaliselt välismaal elaval kodanikul ning neil on erinevad hääletamisvõimalused: e-hääletus, välisesinduses ja kirja teel.
Valimistel saavad hääletada üle 85 000 väliseestlase (16)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Juba Eesti vabariigi 1992. aasta valimistest saadik on võimalik valida ka välisesindustes, mida nendel valimistel on meil 40, nii saatkondi kui erinevaid konsulaate, kus on võimalik oma häält anda 16.-21. veebruaril,» rääkis riigi valimisteenistuse juht Priit Vinkel, lisades, et iga välisesindus on määranud kaks päeva, millal nad on avatud ja siis on võimalik sinna kohale minna ja anda oma hääl. «Samuti on võimalik hääletada kirja teel.»
Et hääletada, siis tuleb esitada välisesindusse taotlus, kust saadetakse valimismaterjalid, mille inimene ära täidab ja saadab saatkonda tagasi ning valimisringkonna, mille kandidaatide vahel valija saab oma valiku langetada, on määranud vabariigi valimiskomisjon, edastas uudistesaade «Aktuaalne kaamera».
«See määratakse tema enda Eestis olnud elukoha järgi, näiteks Tallinna linnaosa või maakond,» sõnas Vinkel, jätkates, et inimesed, kes on väga ammu ära läinud, et ei ole registrijärgset sidet, siis võetakse arvesse vanemate või vanavanemate eelmine elukoht, «nii et igaühele, kes hääletada soovib, on ringkond ära määratud.»