/nginx/o/2019/08/28/12507064t1h50de.jpg)
/nginx/o/2018/12/28/11684039t1hc96a.jpg)
2018. aasta kõige loetumate lugude edetabelisse mahtus uudiseid nii spordist, krimist kui maailmast. Vaata ja loe, millised lood Postimehe lugejat kõige rohkem huvitasid.
Postimehe kõige loetumad lood 2018. aastal: kadunud rakett, Tänak ja surmad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/12/26/11678307t1h8f33.jpg)
Vene väed avasid 25. novembril Kertši väinas Ukraina laevade vastu tule ning hõivasid hiljem kolm Ukraina alust. Kümnes Ukraina oblastis kehtestati seejärel sõjaseisukord. President Petro Porošenko lõpetas sõjaseisukorra 26. detsembril.
Ukraina merevägi teatas 25. novembril, et Vene piirivalvurid rammisid Mustal merel üht nende Mariupolisse teel olnud puksiirlaeva ja takistasid hiljem kolme laeva pääsu Aasovi merre. Samal õhtul saabus teade, et Vene sõjalaevad avasid Ukraina aluste suunas tule ning Vene väed hõivasid Ukraina laevad.
Ukraina riiklik julgeoleku- ja kaitsenõukogu kehtestab sanktsioonid paljudele Vene riigiduuma saadikule, samuti mitmele ettevõttele, mis müüvad varustust Venemaa relvajõududele
/nginx/o/2018/08/03/11151792t1hcc24.jpg)
Möödunud suvi oli erakordselt soe. See aga tekitas palju probleeme päästjatele ning ohtu sattus elusloodus.
Klimatoloog Ain Kallis rääkis tookord Postimehele, et valitsev ilm oli Eesti kohta erakordne. «Ööpäeva keskmine temperatuur on kaunis eriline. Tallinnas oli ööpäeva keskmine temperatuur 27,3 kraadi. Sellist näitajat ma ei mäleta Eestis. See läheb juba ekvatoriaalsesse piirkonda,» ütles Kallis Vikerraadiole antud intervjuus.
Kuumalaine tõttu tabas Eestit suurim põud pärast 1950. aastat ja paljudele põllumeestele muutus abi elu ja surma küsimuseks.
/nginx/o/2018/10/20/11512292t1hf2c2.jpg)
Tunnustatud ajakirjanik Jamal Khashoggi külastas 2. oktoobril kodumaa Saudi Araabia konsulaati Türgi suurimas linnas Istanbulis, et saada abieluluba. Sealt ta hoone ees oodanud kihlatu sõnul enam ei väljunud, kuigi Saudi Araabia väitis korduvalt, et ajakirjanik lahkus hoonest elusa ja tervena. 20. oktoobril kinnitas kuningriik, et Khashoggi suri konsulaadis, kui sattus konflikti sealsete ametnikega.
Türgi välisministri sõnul tapeti Khashoggi tahtlikult. Jamal Khashoggi tapmise helisalvestist kuulanud Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu kinnitas, et ajakirjanik tapeti Saudi Araabia Istanbuli konsulaadis tahtlikult. «Ma kuulasin seda. Ta tapeti seitsme minutiga. See oli tahtlik mõrv,» ütles Çavuşoğlu Saksa väljaandele Süddeutsche Zeitung.
Türgi välisministri sõnul oli salvestisel aru saada, kuidas kohtuarst soovitas ülejäänud Saudi meeskonnal Khashoggi tükeldamise ajal muusikat kuulata. «On aru saada, et ta naudib seda... talle meeldib inimesi lõikuda. See on jälk,» lisas ta.
:format(webp)/nginx/o/2018/04/02/7746173t1hd673.jpg)
Signe Lahtein sattus raskesse avariisse 22. märtsi hilisõhtul Tallinna-Tartu maanteel, kus tema juhitud sõiduauto põrkas kokku veokiga. Päästjatel tuli Lahtein autost välja lõigata ning ta viidi Tartu Ülikooli Kliinikumi, kus naine langes koomasse. Lahtein suri 2. aprillil.
Detsembri alguses said teatavaks saatejuht Signe Lahteina surma põhjustanud liiklusõnnetuse ekspertiisi tulemused. Praegu on alust arvata, et traagilise avarii põhjustas rasketes ilmastikuoludes veoki üle kontrolli kaotanud Türgi autojuht.
«Ekspertiisi käigus kogutud andmed kinnitasid pärast õnnetust veoautojuhile esitatud kahtlustuse asjaolusid ja annavad aluse arvata, et just veoautojuht kaotas raskete teeolude tõttu veoauto üle kontrolli ning kaldus vastassuunavööndisse,» märkis ringkonnaprokurör Anneli Hinto.
Hinto sõnul olid mõlema sõiduki liikumiskiirused lubatu piires. «Prokuratuur jätkab menetlustoimingute läbiviimist, et kriminaalasi esimesel võimalusel kohtusse saata. Lõpliku süüküsimuse üle otsustab kohus,» lisas Hinto.
:format(webp)/nginx/o/2018/10/16/11501409t1h062c.jpg)
Tallinnas Kakumäel Vismeistri tänaval asuvast eramajast leiti oktoobris kahe lapse, nelja- ja seitsmeaastase tüdruku, surnukehad. Kiirabi toimetas sündmuskohalt haiglasse kaheaastase poisi ja tema vanemad. Täiskasvanud lubati haiglast välja juba samal päeval, kuid lapse elu ei õnnestunud arstidel päästa.
Tehnilise Järelevalve Ameti esindaja kinnitas, et kolme lapse surmaga lõppenud ja kogu Eestit šokeerinud tragöödia põhjustas - nii nagu ka varem spekuleeriti - gaasi valel põlemisel tekkiv vingugaas.
Kas laste surma põhjustas kellegi ettevaatamatus või selle taga oli rikkis või hooldamata küttesüsteem, selgitab välja politsei ja prokuratuuri poolt läbiviidav kriminaalmenetlus.
Samuti jätkub Kakumäe piirkonna gaasilekete kontrollimiseks algatatud menetlus.
/nginx/o/2018/04/27/7811155t1h094a.jpg)
23. aprillil lõpetas 44-aastane Marek Ida-Harju politseijaoskonnas vahetuse ning lahkus töölt koos oma ametirelvaga.
Kuna politseinikel on alaline relvakandmise õigus, polnud Marekil kohustust töölt lahkudes relv ära anda. Postimehele teadaolevalt märgati 24. aprillil Marekile sarnanevat meest Aegviidu kandis Nikerjärve telkimisala lähistel mööda asfaltteed kõndimas. 25. aprillil pöördus politseisse mehe abikaasa, et Marek ei ole koju tagasi tulnud alates ja temaga ei ole õnnestunud ühendust saada ei lähedastel ega kolleegidel. Selgitati välja, et Mareki auto on kodus maja juures ning tema telefon on välja lülitatud. Teate peale alustati otsingutega, mis järgnevatel päevadel kahjuks tulemust ei andnud.
Kahjuks leidsid politseinikud aprilli lõpus kadunuks jäänud Mareki surnukeha mais Aegviidust Linajärve kaldalt.
/nginx/o/2018/08/08/11163494t1hdfdc.jpg)
7. augusti pärastlõunal lasi Hispaania hävitaja Eurofighter Pangodi kohal õhuharjutusalal eksikombel välja õhk-õhk tüüpi raketi põhja suunas. Lask toimus kuue kilomeetri kõrgusel kell 15.44. Kaitsevägi käivitas raketi leidmiseks ulatusliku otsinguoperatsiooni. Raketti pole aga tänaseni leitud.
Hispaania õhujõud määrasid raketi välja lasknud piloodile minimaalse distsiplinaarkaristuse. Hispaania õhujõudude hinnangul on piloot, kes 7. augustil lasi Eesti õhuruumis eksikombel välja õhk-õhk tüüpi lahingraketi AMRAAM, süüdi hooletuses, kuid samas leidis uurimine piloodi teos kergendavaid asjaolusid.
Vaata esimest välkpressikonverentsi:
:format(webp)/nginx/o/2018/12/23/11675649t1h9e92.jpg)
Eestlaste jaoks väga dramaatiline Walesi ralli kutsus enda juurde lugejaid eeskätt laupäeval, kui esikohal kihutanud Ott Tänaku ja Martin Järveoja Toyotalt kukkus ära põhjaplaat ja lõhkus radiaatori. Pühapäeval teeniti teine koht punktikatselt ja edasi kulgeti rahulikult. Ralli üldvõit läks pinevas konkurentsis Jari-Matti Latvala ees lõpetanud Sebastien Ogier'le.
/nginx/o/2018/09/16/11422141t1h22db.jpg)
15. septembril toimunud Maailmakoristuspäeval märkasid vabakutselised sukeldujad Lasnamäel Pae pargi järves nelja meetri sügavusel surnukeha. Sündmuskohale tulid kohale politseinikud, kriminalistid ja ka kutselised tuukrid, kes tõid järve põhjast välja tuvastamata ja lagumise tunnustega surnukeha.
«Käesolevaks ajaks on DNA uuringu tulemusel tuvastatud, et surnud meheks on alates 2007. aastast teadmatuna kadunud olnud meesterahvas, kes kadumise hetkel oli 59-aastane. Kuriteole viitavaid tunnuseid ei avastatud,» ütles Ida-Harju jaoskonna ennetus-ja menetlustalituse juht Rainis Sinikas.
Kokkuleppel lähedastega ei saa politsei avaldada surnuna leitud meesterahva nime ja tema kadumise asjaolusid.
:format(webp)/nginx/o/2018/09/13/11415552t1ha1b5.jpg)
13. septembril raputas Eestit kurb uudis, milles teatati näitleja ja lavastaja Roman Baskini surmast. Roman Baskin suri pärast pikka rasket haigust 63-aastasena.
Roman Baskin sündis 25. detsembril 1954 Tallinnas.
Ta lõpetas 1973. aastal Tallinna 21. Keskkooli ja aastal 1980 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri.
1980–1992 töötas teatris Vanalinnastuudio näitlejana ja lavastajana. Alates 1992. aastast vabakutseline näitleja ja lavastaja.
Euroopa Filmiakadeemia kutsel on ta andnud režiiloenguid Berliini Kunstiakadeemias, näitlemiseloengud Balti Filmi- ja Meediakoolis ja režiiloengud Eesti Kunstiakadeemias.
2003. aastal asutas Projektiteatri Kell Kümme.
Roman Baskin pälvis tänavu vabariigi presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
Oma viimases intervjuus Postimehele ütles Baskin üldistades, et kui rõhk ära kaob, toimub devalveerumine. Enda kohta arvas ta, et küllap temal peaks see rõhk paigas olema. «Nagu oleks, aga kuna ma polemiseerin nii paljudega, ega ma ennast ka ju jumalaks ei saa pidada. Aga paar lähedast sõpra, mul on neid väga vähe, nendega tundub ka, et on parlanksis. See on hea lakmus aeg-ajalt, muidu uitad päris ära. Vanaks kibestunud irisejaks ka ei tahaks hakata. Pärast elutööpreemiat. Istud ja irised, eriti rõve! (Naer.)»