Riigikohtu otsus: Savisaare suhtes kohtupidamine lõpetatakse

Edgar Savisaar Harju maakohtusse saabumas. Foto: Mihkel Maripuu

Riigikohus langetas täna otsuse, millega kunagine Tallinna linnapea ja endine Keskerakonna esimees Edgar Savisaar pääses oma kehva tervise tõttu kohtupidamisest. 

Riigikohtu kriminaalkolleegium tõdes, et kuigi Savisaar saaks teatud tingimuste täitmise korral kohtuistungitel osaleda, on tema terviseseisundit silmas pidades suur risk, et kriminaalmenetluse jätkamisel võib selles osalemine põhjustada süüdistatava tõsise terviserikke või surma.

Riigikohus tühistas Tallinna ringkonnakohtu 14. augusti määruse ja jõustas Harju maakohtu 5. juuni määruse, millega lõpetati kriminaalmenetlus Edgar Savisaare suhtes tema parandamatu haigestumise tõttu, kuna ta pole võimeline kriminaalmenetluses osalema ega süüdimõistmisel karistust kandma.

Oliver Nääs: Savisaar võib korrata, et on puhas nagu prillikivi

Savisaare kaitsja Oliver Nääsi sõnul näitab riigikohtu otsus, et Eesti õigussüsteemi väärtused on paigas.

«Riigikohtu määrus kriminaalmenetlus Edgar Savisaare tervisliku seisundi tõttu lõpetada näitab, et isegi kui selle kinnitamiseks kulub väga palju aega, on Eesti riigi õigussüsteemi väärtused paigas. See tähendab, et inimelu ja tervis on olulisemad kui avalik huvi ning kohtupidamine kellegi elu ja tervise hinnaga, ei ole aktsepteeritav,» ütles Nääs.

Nääsi sõnul võib Edgar Savisaar täna korrata, et on puhas nagu prillikivi, sest süüdimõistvat kohtuotsust ei tulnud. Samas on see kriminaalmenetlus ja kohtuasi kestnud kaheksa aastat, mis kurnas lisaks maksumaksja rahakotile oluliselt ka Edgar Savisaare tervist.

«See on koht riigil peeglisse vaatamiseks ja küsimiseks - kas meil on üldse nii terveid inimesi, kes peaks vastu kaheksa aastat kestva kriminaalmenetluse ja kohtuprotsessi? Mida peaks edaspidi tegema teisiti, et kellegi süü või süütus saaks selge vastuse juba enne, kui süüdistus laguneb koost koos süüdistatava tervisega?» küsis Nääs.

Nääs lisas, et Edgar Savisaar ei tunnistanud end süüdi, sest ta ei ole talle ette heidetud tegusid toime pannud ning prokuratuur vastupidist tõestada ei suutnud.

«See on nüüd koht kus faktidega leppida, sõltumata oma varasematest hoiakutest või eelarvamustest Edgar Savisaare suhtes,» ütles Nääs.

Prokuratuur riigikohtuga ei vaidle

«Õigusriigis langetab otsuseid kohus ning riigikohtu seisukohtadega prokuratuur ei vaidle,» kommenteeris tänast otsust riigiprokuratuuri avalike suhete nõunik Kaarel Kallas.

Kallas rõhutas, et kõnealune kriminaalasi on siiski lõpetatud vaid ühe süüdistatava – Edgar Savisaare – osas. Edgar Savisaart ei mõistetud õigeks ning nende suhtes, kellele heidetakse ette Edgar Savisaarele altkäemaksu andmist, kohtupidamine jätkub.

Edgar Savisaar ise viibib praegu oma kodus Lääne-Virumaal Hundisilma talus. Savisaare abiline Jelena Valme ütles Postimehele, et Edgar Savisaar ei tunne ennast hästi ja ta ei soovi preaegu kohtuotsuse kohta kommentaare anda.

Riigikohtu hinnangul uuriti Savisaare tervist väga põhjalikult

Otsuse teinud kriminaalkolleegiumisse kuulusid riigikohtunikud Saale Laos, Hannes Kiris ja Peeter Roosma.

«Kohus ei saa eksperdiarvamuses nimetatud tingimuste täitmist kontrollida ja tõendite põhjal pole võimalik sedastada, et ravi ning arsti juhiste järgimata jätmine on olnud süüdistatava tahtlik tegevus, mille eesmärk on kohtumenetlusest kõrvale hoida. Lisatõendite kogumata jätmist eespool märgitud küsimustes ei saa maakohtule ette heita. Kuna süüdistatav on raskelt haigestunud, ta ei parane ja kohtumenetluse senine käik võimaldab järeldada, et kriminaalasja arutamine takerdub jätkuvalt süüdistatava terviseseisundist tingitud probleemide taha, ning veel mõnda aega vältava kohtumenetluse tingimustes on tema raviks ja arsti soovituste järgimiseks vajaliku rutiini jälgimine veelgi raskem, on maakohtu otsustus - lõpetada Edgar Savisaare suhtes kriminaalmenetlus - tegelikku olukorda arvestav,» leidis riigikohus.

Kriminaalkolleegium nõustus Savisaare kaitsjate Gretta Oltjer-Timbergi ja Oliver Nääsi väitega, mille kohaselt pole kriminaalmenetlust lõpetatud ennatlikult. Kolleegium leidis, et menetluse lõpetamiseks esitatud taotluse lahendamiseks koguti ja uuriti hulk tõendeid, muu hulgas on määratud ja tehtud Savisaarele kohtuarstlik esma- ja täiendekspertiis, maakohtus on üle kuulatud ekspertide komisjoni liikmed, küsitletud on raviarsti ja samuti on uuritud hulgaliselt süüdistatava terviseseisundit puudutavaid dokumentaalseid tõendeid.

«Täiendekspertiisi aktis antud arvamuse põhjal ei seadnud kohtumenetluse pooled 5. juunil Harju maakohtus kohtuistungil ekspertide pädevust kahtluse alla, ei taotlenud ekspertide täiendavat küsitlemist ega soovinud esitada lisatõendeid. Heites maakohtule ette süüdistatava ravi järgimist puudutavate andmete arvestamata jätmist, pole ringkonnakohus nimetanud ühtegi toimingut, mille abil saanuks vaadeldavas küsimuses koguda lisatõendeid,» seisab riigikohtu otsuses.

«Ringkonnakohus on kujunenud menetluslikku situatsiooni hinnanud eeskätt täiendekspertiisi aktis sisalduvast ekspertide komisjoni enamuse arvamusest lähtudes, see tähendab ühekülgselt, pole arvestanud tegelikku olukorda ja on nendel põhjustel teinud maakohtule eespool loetletud küsimuste lahendamise kohta alusetuid etteheiteid. Seda eksimust tuleb käsitada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena,» märkis riigikohus.

• Vaata riigikohtu otsust siit

Riigikohtu kriminaalkolleegium võttis oktoobris arutusele vandeadvokaat Oliver Nääsi kaebuse ringkonnakohtu määrusele, millega tühistati Savisaare kohtu alt vabastamine tema tervisliku seisundi tõttu.

Maakohus ja ringkonnakohus jäid eriarvamusele

Harju maakohus lõpetas 5. juunil korruptsioonikuritegudes süüdistatud Savisaare suhtes menetluse, kohus hindas, et mehe tervislik seisund ei võimalda tema üle kohut pidada. Kuigi uus ekspertiisiakt tunnistas Savisaare kohtukõlblikuks, jäi üks ekspert, endokrinoloog Vallo Volke eriarvamusele.

Kohtunik Anne Rebane ütles, et kuigi suur osa eksperte on tunnistanud Edgar Savisaare tervise selliseks, et ta on võimeline kohtuistungitel osalema, on kohtuprotsess näidanud muud. Ta leidis, et Savisaar on kahtlemata parandamatult haige ja seega tuleb menetlus tema suhtes lõpetada. Kohtunik meenutas, et Savisaar ei ole ka varem oma tervise tõttu kohtuistungitele jõudnud ja mitu korda on tulnud istung katkestada ning kutsuda Savisaarele kiirabi. Savisaare kaitsja Oliver Nääs ütles juba toona, et viib igal juhul vaidluse riigikohtuni välja.

Tallinna ringkonnakohus seevastu tühistas augustis Harju maakohtu määruse, leides, et kriminaalmenetluse lõpetamine Savisaare osas tema terviseseisundi tõttu on olnud ennatlik. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu poolt aluseks võetud ühe eksperdi eriarvamus ei saa kummutada ekspertide komisjoni enamuse arvamust. Ekspertiisiaktis jäi üks ekspert, endokrinoloog Vallo Volke eriarvamusele.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et Savisaare üle võib kohtupidamist jätkata ja saatis kriminaalasja tagasi maakohtule kohtumenetluse jätkamiseks.

Kes on veel kohtu all?

Savisaare kriminaalasjas on jätkuvalt kohtu all altkäemaksu andmises süüdistatud neli ärimeest: Aivar Tuulberg, Alexander Kofkin, Hillar Teder ja Vello Kunman. Samuti süüdistatakse Tallinna linnavolikogu esimeest Kalev Kallot jätkuvalt kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele.

Altkäemaksu vahendamises süüdistuse saanud ärimehe ja endise ministri Villu Reiljani kohtuasi lõppes kokkuleppega prokuratuuriga. Ka Tallinna endise linnaametniku, omastamises süüdistuse saanud Priit Kutseri suhtes otsustas kohus kriminaalmenetluse lõpetada.

«Kutserile süüks arvatud teod jäävad viie aasta tagusesse aega. Kutser on teinud vajalikud järeldused, ta ei tööta enam avalikus sektoris ning linna väitel kahju tekitatud ei ole,» selgitas juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus, lisades, et Kutseri süü pole suur ning tema osas kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi.

Detsembri algul teatas üle 16 aasta prokuratuuris töötanud ning Savisaare kriminaalasjas süüdistaja olnud riigiprokurör Steven-Hristo Evestus, et paneb ameti maha ja lahkub prokuratuurist. Evestus teatas, et tema viimaseks tööpäevaks riikliku süüdistajana jääb selle aasta 31. detsember.