/nginx/o/2017/01/05/6229505t1h4c4d.jpg)
/nginx/o/2018/02/22/7614355t1h8393.jpg)
Tuginedes statistikaameti andmetele, annab Postimees peagi lõppevast aastast ülevaate arvude keeles.
Eesti numbrites ehk 2018. aasta statistika järgi (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
- Rahvaarv
Võrreldes möödunud aasta algusega kasvas rahvastikuregistrisse kantud Eesti elanike arv enam kui 4000 inimese võrra.
Rahvastikuregistri andmetel elas käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga Eestis 1 366 020 inimest, mullu 1. jaanuari seisuga aga 1 361 683 inimest. Seega kasvas rahvastikuregistrisse kantud Eesti elanike arv mullusega võrreldes 4337 inimese võrra.
Rahvastikuregistri andmetel oli käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga Eesti kodakondsus 1 146 171 elanikul, möödunud aasta 1. jaanuari seisuga 1 144 369 elanikul. Eestis rahvastikuregistrisse kantud Eesti elanike arv kasvas 1802 inimese võrra.
- Sündide ja surmade arv
Sel aastal on novembri seisuga surnud 13 005 inimest ja ilmavalgust näinud 13 267 inimest.
/nginx/o/2018/11/15/11574720t1h7129.jpg)
Tänavu septembris kirjutas Postimees, et sündide registreerimine selle aasta algusest kuni augusti lõpuni näitab eelmise aastaga võrreldes kasvu lausa igas kuus. Pikaajalist sündide arvu suurenemist pole demograafide aga sõnul siiski loota.
Statistikaameti andmetel on eestlaste sündide sesoonsuse muster muutunud. Kui varem sündis rohkem lapsi kevadkuudel, siis nüüd sünnib neid rohkem suvel ja sügise alguses. Muutumatuks on aga jäänud see, et vähem sünnib lapsi talvekuudel.
- Abielud ja lahutused
Novembri seisuga sõlmiti 5561 abielu, kusjuures enim, 1292 abielu sõlmiti augustikuus.
Abielulahutusi oli 2791 ja kõige rohkem, 300 abielu lahutati oktoobris.
/nginx/o/2017/07/07/6867863t1hcba4.jpg)
Kui veel kakskümmend aastat tagasi oli Eesti lahutuste arvu poolest Euroopas esikohal, siis praeguseks oleme taandunud keskmike sekka. Samal ajal on aga vähenenud ka abielude arv.
- Keskmine palk
Eesti keskmine brutokuupalk oli tänavu kolmandas kvartalis 1291 eurot, tõustes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,5 protsenti. Keskmine brutotunnipalk oli 7,51 eurot.
/nginx/o/2018/12/21/11671404t1h7158.png)
Maakonniti oli kolmandas kvartalis kõrgeim keskmine palk Harju ja Tartu maakonnas ning madalaim Hiiu ja Valga maakonnas. Brutokuupalk kasvas kõikides maakondades. Brutokuupalga aastakasv oli kolmandas kvartalis kiireim Põlva ja Saare maakonnas ning aeglasem Võru ja Lääne-Viru maakonnas.
- Hinnad
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta novembris võrreldes eelmise aasta novembriga 3,4 protsenti, enim mõjutas seda elekter, soojusenergia ja küte, mis andsid kogutõusust ligi kolmandiku.
/nginx/o/2018/12/21/11671397t1h5631.png)
- Korterite hinnad
Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes tõusid Tallinna korterite hinnad 5,1 protsenti ning Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 9 protsenti, kuid langesid ülejäänud Eestis 6,3 protsenti.
/nginx/o/2018/09/05/11386423t1hfa1b.jpg)
- Tööhõive
Tööhõive määr kolmanda kvartali seisuga oli 68,2 protsenti. Täistööajaga töötajaid oli 588 000 ja osaajaga töötajaid 78 600. Kõige rohkem töötavad osaajaga noored ja vanemaealised. Vanemaealiste tööhõive on tõusnud aga rekordiliselt kõrgele.
/nginx/o/2018/12/21/11671453t1h39d1.png)
Töötuse määr on kolmanda kvartali seisuga mulluse 5,8 pealt langenud 5,2 protsendile. Tööturul mitteaktiivseid oli kokku 273 400, kellest suurima osa moodustasid pensioniealised (82 800), õpingute (63 300) ning haiguste või vigastuste tõttu tööturult eemale jääjad (61 200).