Tõeline plikade film, mida poisidki naudivad

Filmi lõpukaadris jääb Hailee Steinfeld vaid üle ohata, miks ta ringi sõitma Volkswageni põrnikaga, kui tegelikult oleks see võinud olla Corvette. Foto: Photo Credit: Will Mccoy/Will Mccoy

Nii osavalt pole mind ammu alt veetud. «Bumblebee» sisututvustus tundus olevat just jõulutormamisse sobiv lahe paus – Volkswageni põrnikas, nostalgiline aasta 1987, mis sellest et teisel pool suurt lompi. Oma viga, et filmitutvustust sõna-sõnalt läbi ei lugenud, aga enda õigustuseks võin öelda, et selle tegelikku sisu seletav sõna oli ka viimase lause lõpus. Nii ma pahaaimamatult sammud kinno seadsin ja puuga pähe sain.

Kes meist ei oleks noorena unistanud oma esimesest autost. Sellisest ägedast, mis kuidagi märkamatult saab endale nime ja millele andestatakse kõik jamad ja teelejätmised, sest mis teha, tal on lihtsalt selline iseloom.

Volkswageni põrnikas on olnud enam kui 50-aastase ajaloo jooksul ilmselt miljonite neidude unelmate auto. Seda hoolimata asjaolust, et sinna mahuvad mugavasti ära vaid juht ja tema suuremat sorti ridikül või siis paar kiitsakat sõpra. Aga ta on lihtsalt nii stiilne, nagu stiletto’d, mida kanda on ebamugav, aga mis näevad jalas ägedad välja.

Kui filmi tutvustuse järgi leiab ühe hüljatud Põrnika romulast tehnikahuviline Charlie, siis peaks järgnev olema üsna etteaimatav: auto putitatakse üles, teismeline leiab oma esimese armastuse ja saab enesekindluse tagasi. Aga võta näpust.

Kollane Volkswageni põrnikas veab ninapidi nii oma omaniku kui ka vaatajad. Foto: Cap/rfs/Image Supplied By Capital Pictures

Bumblebee

Režissöör Travis Knight
Osades Hailee Steinfeld, John Cena, Jorge Landeborg jun
Filmi pikkus 1 h 50 min

Filmi esimeste kaadrite ajal tundus mulle, et olen sattunud valesse saali, sest sellist märulit ja transformerite lahingut ma küll ei oodanud. Ilmselgelt ei ole täiskasvanud selle filmi sihtrühm, nende rõõmuks kõlavad filmis 1980ndate pophitid, aga see on ka kõik.

See on film tüdrukutele, kes on kasvanud üles, vaadates girl-power-multikaid, kus peategelasteks on südid õrnema soo esindajad, nagu Vaprake, Vaiana või Elsa. Pisut vanemana ei vaja nad enam maailma päästmiseks lumekuningannasid või Šoti printsesse, sest see pisut keerulisevõitu töö on jõukohane ka väikelinnas nohikuelu elavale tüdrukule. Tehnikahuviline peategelane tunneb end maailma kõige vaevatuma teismelisena, sest mis elu see on, kui ema on pärast isa surma leidnud enda kõrvale uue kaasa ja sa pead elama koos nõmeda poolvennaga. Pealegi napib raha, et elule äratada isalt päritud Corvette. Paistab, et elus hoiab teda vaid üks unistus: esimesel võimalusel oma nõmeda pere juurest ära kolida. Õnneks toob transformerite plaan planeet Maa hävitada tema halli argipäeva pisut vaheldust. Kärtsu, mürtsu ja tulevärki jagub, nii et kuigi sihtrühmaks on teismelised tüdrukud, ei pea poisid seansi ajal igavlema. Täiesti suurepärane film esimeseks kohmetuks kohtinguks – poistel on põnev ja tüdrukud ei jää romantikalaksust ilma.

Ainult üks asi jäi mulle arusaamatuks. Miks pagana pärast klaarivad transformerid omavahel arveid lihtlabase kaklusega? Kui nad on võimelised mööda galaktikaid ringi kihutama, võiks ju silmast silma võitlus olla kuidagi kõrgtehnoloogilisem.