/nginx/o/2018/12/18/11666155t1h9766.jpg)
ÜRO rändepakti ootab täna õhtul hääletus, kus Eesti on dokumendi poolt.
Täna õhtul jõuab ÜRO ränderaamistik lõppjaama – seda hakatakse arutama New Yorgis peaassambleel. Kuigi ametlikult dokumendi üle hääletust plaanis ei ole, on väga suur tõenäosus, et mõni riik seda siiski nõuab. Sellisel juhul hääletab Eesti esindaja ränderaamistiku poolt.
Kõigepealt tänasest. ÜRO peaassamblee algab Eesti aja järgi kell 17, Eestit esindab meie suursaadik ÜROs Sven Jürgenson (pildil). Välisminister on andnud talle volituse toetada raamistikku, lähtudes Eesti parlamendis vastu võetud avalduse põhimõtetest. Meenutuseks: valitsus ei ole ränderaamistiku toetamise kohta otsust teinud.
Ränderaamistik on resolutsioon, mis nagu peaassamblee otsusedki võetakse enamasti vastu konsensuslikult. Kui see peaks õnnestuma, siis mingit hääletust ei tule. Väga tõenäoliselt nii aga ei lähe, sest mõned riigid on vihjanud, et soovivad ränderaamistiku üle hääletada. Üks hääletuse algatajaid võib olla ka USA.
Ka Eesti välisminister Sven Mikser kinnitas, et pigem on oodata hääletust. «Oletan, et mitmed riigid soovivad oma vastuseisu protokollis registreerida,» ütles ta.
Kui läheb hääletuseks, siis Eesti suursaadik hääletab ränderaamistiku poolt. Kuna tegu pole lepinguga, siis kuhugi alla kirjutada Eesti ega ka teiste riikide esindajatel peaassambleel vaja ei ole.
Pärast hääletust – just nimelt pärast – on igal riigil võimalik sõna võtta. Jürgenson plaanib pidada sõnavõtu, mille aluseks on riigikogus vastu võetud avaldus ränderaamistiku kohta. Oma esinemises rõhutab suursaadik muuhulgas, et rändelepe on mittesiduv raamdokument ja see ei too kaasa kohustusi, samuti, et see dokument ei püüdle rahvusvahelise tavaõiguse sisseseadmisele.
/nginx/o/2018/12/18/11666156t1he65e.jpg)
Mingit täiendavat ja pikemat arutelu peaassambleel rändepaketi sisu üle täna enam ei toimu.
Kui täna hääletuseks läheb, on küsimus, kuidas käituvad Eesti poolt hääletamise järel edasi ränderaamistiku vastased, esmalt opositsiooniline EKRE ning eriti valitsuskoalitsiooni kuuluv Isamaa.
Isamaa juhtpoliitikud on korduvalt rõhutanud, et Eesti valitsus ei ole rändeleppe kohta otsust teinud, seega pole Eesti suursaadikul ÜROs ka mandaati selle poolt hääletada. Välisminister on suursaadikule sellise volituse aga andnud.
Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis 7. detsembril Mikserile kirja, kus toonitas, et valitsus ei ole välisministrile andnud mandaati kõnealuse leppega ühinemiseks.
Mingit täiendavat ja pikemat arutelu peaassambleel rändepaketi sisu üle täna enam ei toimu.
«Vastavalt sellele teen välisministrile ettepaneku teavitada ÜROd kirjalikult, et Eesti mitteosalemist 10.–11. detsembril 2018. aastal Marrakeshis toimuval valitsustevahelisel rändekonverentsil (kus Eesti tõesti ei osalenud – U. J.) tuleb tõlgendada kui leppe heakskiitmata jätmist ÜRO valitsustevahelise konverentsi statuudi tähenduses ning jätta ka ÜRO peaassambleel leppe üle hääletamata,» kirjutas Reinsalu. Isamaast kinnitati Postimehele, et Reinsalu on samal seisukohal ka praegu. Erakonna esimehelt Helir-Valdor Seedrilt ega justiitsminister Urmas Reinsalult eilse päeva jooksul kommentaari saada ei õnnestunud.
EKRE fraktsioonijuht Martin Helme sõnas, et kui Eesti hääletab rändeleppe poolt, on tema sõnul paljastatud Isamaa bluff, et nad justkui hoidsid ära Eesti liitumise selle raamistikuga. «[Kui Eesti suursaadik hääletab rändepakti poolt], on küsimus ka välisminister Sven Mikseri ametist tagandamisest,» ütles Helme. «Ei saa olla nii, et suursaadik paneb paika Eesti välispoliitika. Saab olla ainult valitsuse välispoliitika, eriti ühiskondlikult nii tundlikul teemal. Kui Mikser või Mikseri volitusel suursaadik teeb soolot, siis on küsimus, kas minister saab ametis jätkata.»
Samas tõdes Helme, et juriidilisi samme tema teada tänase hääletuse järel sisuliselt astuda võimalik ei ole. «Kuna see on terav sisepoliitiline teema, tehti dokument nii, et seda ei peaks parlamentides ratifitseerima,» märkis ta. «On kümneid selliseid, mida ratifitseeritakse: õhusaaste, rahvusvahelise lennunduse ja muudel teemadel. Seda tehti aga nii, et ei peaks ratifitseerima.»
Helme sõnul üritatakse ränderaamistikust jätta muljet kui ÜRO töödokumendist, millel pole siduvalt jõudu ja mida parlament ei pea üle kinnitama. «Kui see oleks tulnud ratifitseerida, oleks me saanud oma seisukohta kinnitada ja ka kohtu kaudu seda vaidlustada. Aga ei saa,» ütles ta.
Mida EKRE teha saab, on meeleavaldused. Täna toimub lühike pikett välisministeeriumi ees, millega soovitakse juhtida tähelepanu, et Eestil ei saa olla suursaadiku välispoliitikat ning et valitsus pole rändepakti otsusega kinnitanud.
Sven Mikser kinnitas, et Eesti suursaadik ÜROs tugineb riigikogus vastu võetud avaldusele, mis ütleb, et ränderaamistik on juriidiliselt mittesiduv ega riiva meie suveräänust kujundada oma rändepoliitikat.
«Eesti seadused kohustavad saama mandaati, kui tegu on rahvusvahelise lepinguga, see aga ei ole leping Eesti õiguse ega ka rahvusvahelise õiguse mõttes,» põhjendas välisminister, miks ränderaamistik valitsuse otsust ei vaja. «Juriidiline staatus on sel sama, mis kahe aasta tagusel New Yorgi deklaratsioonil, mis andis lähteülesande ränderaamistiku koostamiseks.»
:format(webp)/nginx/o/2018/08/14/11217917t1hcfdb.jpg)