:format(webp)/nginx/o/2018/11/12/11568810t1hb693.jpg)
/nginx/o/2018/12/17/11663701t1h6a90.jpg)
Kuna õige diagnoosini jõudmiseks kulus kolm aastat, oli Olesja (33) kõrvasüljenäärme pahaloomuline kasvaja keerdunud näonärvi ümber – need eemaldati koos, mille tagajärjel jäi nägu moonutatuks.
Ränk tee tervenemiseni: eestlanna vähioperatsioonist rikutud näol õnnestus taastada naeratus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kahetsen, miks ma küll lapsepõlves rohkem ei naeratanud: toona ei meeldinud mulle mu naeratus, aga nüüd ei saanud seda enam üldse teha,» räägib naine, kes käis tänavu abistajate toel Moskvas taastaval operatsioonil.
Ränk teekond sai alguse 2013. aastal Itaalias, mil poes käies vihmast läbimärjaks saanud Olesjal sümptomid esimest korda välja lõid. «Öösel hakkas mul valutama pool pead,» meenutab ta.
Naisel oli juba tükk aega olnud kõrva taga punnike, millest sööstis nüüd läbi parema näopoole justkui nõel. Kui ta üritas lõuga liigutada, oleks punnikese sees nagu tangidega väänatud.
«Mõtlesin, et see on mu viimne päev,» tunnistab Olesja. Ta pelgas, et tagasi on tulnud väikeaju pahaloomuline kasvaja, mis eemaldati, kui ta oli nelja-aastane.
Naine kannatas valu kolm päeva ja palus siis sõpra, et see viiks ta arstipunkti. Seal tehti talle kompuuteruuring ja saadeti edasi neuroloogi juurde, kes kirjutas välja antibiootikumid. Olesja mõtles, et peab naasma Tallinna ja hakkama asja uurima.
Pikk tee tõeni
Kuna Olesjal polnud ravikindlustust, viis tema tee esmalt erakliinikusse, kus arst nõustus tema oletusega, et tal on kõrva taga sõlm, mille kallale ei soovitanud kirurgiliselt minna.
«Ma juba harjusin sümptomitega: pea valutab, nõel käib kõrvast läbi,» meenutab Olesja.
Kõrvaarst ei leidnud aga midagi, soovitas massaaži. Perearst tegi vereanalüüsid ja kirjutas arvutisse, et patsient ei taha saada aru, et probleemi pole.
Olesja kurtis kord sümptomeid ka hambaarsti juures. «Mul tekkis juba selline tunne, et arstid mõtlevad, et mis see loll tuleb ja neid oma asju räägib. Hambaarst ütles aga, et kuulge, kui on sellised sümptomid, peab see olema süljenääre.»
Naine palus perearstilt saatekirja. «Tulen juba, pisar peaaegu silmas, et andke mulle õige diagnoos,» räägib ta.
Lõpuks pääses Olesja ultraheliuuringusse, mille järel öeldi, et tegu on healoomulise kasvajaga. Seejärel võeti aga koeproov ja arst helistas, et saadab patsiendi onkoloogi juurde.
«Onkoloog... Sel hetkel sain aru, et see on vähk,» räägib naine.
Probleem oli kolme aasta jooksul pärast sümptomite ilmnemist juba sedavõrd süvenenud, et Olesja ei talunud kõrvataguse isegi mitte kerget puudutamist. Onkoloog ütles, et kasvaja peab eemaldama esimesel võimalusel.
Pool nägu liikumatu
Pärast 2016. aastal tehtud operatsiooni, mille käigus tuli eemaldada ka näonärv, jäi Olesja parem näopool liikumatuks. Tema nägu oli ka muutunud: põsesarn tursunud ja suu kiskus viltu, huultelt nõrgus sülge, parema silma laug ei sulgunud korralikult ja sealt voolas pidevalt pisaraid.
:format(webp)/nginx/o/2018/12/17/11663702t1hc4b3.jpg)
«Muutusin kinniseks, ma ei tahtnud kellelegi midagi rääkida ega suhelnud isegi sõpradega, kellega üles kasvasin,» räägib Olesja. «Keegi ei teadnud, mis minuga on. Olin vihane terve maailma peale – tundus, et mul on kõik nii halvasti ja keegi ei saa aidata. Hakkasin ennast süüdistama, et vaat, võib-olla tegin seda või jätsin midagi tegemata, et mind tabas selline asi.»
Naine tunnistab, et ei tahtnud ega olnud nõus nõnda – ilusa naeratuseta – edasi elama. «Hakkasin otsima võimalust, kuidas olukorda parandada, vähemalt esteetiliselt.» Ta käib praegu psühholoogi juures, tänu kellele on saanud üle enesesüüdistuste laviinist.
Pärast välimust moonutanud operatsiooni veetis Olesja terve aasta koduseinte vahel. Olles enne töötanud ettekandjana, üritas ta ka kord uuesti tööle kandideerida. «Läksin vestlusele restorani ja nad ütlesid mulle, et kahjuks ei saa mind võtta, sest naeratus on väga oluline,» räägib ta.
Mul tekkis juba selline tunne, et arstid mõtlevad, et mis see loll tuleb ja neid oma asju räägib. Hambaarst ütles aga, et kuulge, kui on sellised sümptomid, peab see olema süljenääre.
Olesja uuris internetist, kuidas olukorda parandada. Ta küsis arstilt, kas talle saaks teha operatsiooni, kus ära lõigatud näonärv asendatakse jalast võetud närviga. Doktor ütles, et välismaal on spetsialistid olemas, aga soovitas asjaga oodata veel kaks aastat.
Naine kirjutas Instagrami kaudu telesaates nähtud vene arstile, uurides, kust võiks abi leida. Too soovitas Moskvas asuvat kliinikut.
«Raske on leida pühendunud spetsialisti. Ilmselt leidub igal pool inimesi, kes ainult istuvad oma palga eest ja kel isegi ei ole motivatsiooni aidata inimesi, nagu arst peab seda tegema. See on kurb,» ütleb Olesja.
Vene professor ütles, et jalanärvi siirdamiseks on liiga hilja – seda oleks pidanud tegema vahetult pärast nägu kahjustanud operatsiooni. Küll aga soovitas ta näolihaseid ümber paigutavat operatsiooni ning andis garantii, et naise nägu hakkab taas liikuma, näidates tõenduseks teisi enda ravitud patsiente
Olesjal oli vaja võtta Eestist onkoloogi juurest tõend, et tal pole vähi metastaase – kiiritusravi järel avastati tal rinnalt kasvajad, mis samuti eemaldati, aga osutusid õnneks healoomuliseks. Onkoloog pakkus, et ka kohapeal on spetsialiste. Eesti kirurg ütles samuti, et närvi asendamiseks on liiga hilja, aga nad võivad selle taastada lihaste abil.
«Küsisin, kas neil on praktikat, inimeste operatsioonide tulemustest pilte näidata.»
Arst näitas talle fotot naisest, kelle puhul ei suutnud Olesja tuvastada, mis vahe on näol enne ja pärast operatsiooni. Meediku sõnul ei anna keegi garantiid.
«Seepeale ütlesin endale, et ma ei hakka Eestis seda operatsiooni tegema, sest ma ei taha oma nägu anda ebaprofessionaalsetesse kätesse, kellel ei ole praktikat. Ma ei ole nagu jänku, kelle peal hakatakse õppima.»
«Ema: suu on jälle sirge!»
Haigekassast vastati, et kuna sellist operatsiooni tehakse ka Eestis, siis selle tegemist välismaal ei hüvitata. Olesja tarvis kogus ligi 10 000 eurot heategevusorganisatsioon «Naerata ometi», kus naine oli vabatahtlikuna varem kaasa löönud.
Nägu taastavast operatsioonist on praeguseks möödas pool aastat. «Esimesel päeval pärast operatsiooni – pea oli sidemetes – saatsin kohe foto emale. Ta ütles esimese asjana, et «vaatan, suu on sirge!»,» räägib naine.
Kui Olesja sai taas rääkima hakata, kiitis ema, et tema kõne on selgeks muutunud.
«Kohe pärast operatsiooni oli teistmoodi. Ma ei kahetse, et tegin selle Moskvas. Olin seal 25 päeva ja iga päev tuli kirurg, vaatas ja küsis. See on väga oluline,» märgib ta. «Kui mul eemaldati Eestis kasvajat, ma ei tundnud sellist soojust ega saanud oma küsimustele selgeid vastuseid. Kui küsisin arstilt, mis pahaloomuline kasvaja mul oli, ei andnud ta vastust. Ma isegi ei tea kasvaja nime. Ehk tahavad nad säästa uudisest, et ei hakkaks närvitsema? Aga ikka on patsiendil õigus teada.»
/nginx/o/2018/12/17/11663700t1h97ac.jpg)
Olesja on jäänud kimpu ka siinse taastusraviga, sest tema probleemi puhul ei teata, kuidas aidata. Nüüd on tema näolihased juba liikuma hakanud, teise näopoolde on tehtud Botoxi süste miimika ühtlustamiseks.
«Võib-olla on juhtunud nii palju halbu asju, et ma ei suuda lõpuni uskuda, et kõik on korras, ja naeratada. Lähen aga rõõmuga tulevikule vastu ja tänan kõiki aitajaid,» ütleb ta.
Harva esinev kasvaja
Süljenäärmekasvajad on harva esinevate kasvajate rühm, lääneriikides tuleb ette umbes 2–3 juhtu 100 000 inimese kohta.
Süljenäärme pahaloomulised kasvajad moodustavad vähem kui 0,5 protsenti kõikidest kasvajatest ning umbes 2–3 protsenti kõikidest pea- ja kaelapiirkonna pahaloomulistest kasvajatest.
Enamik pahaloomuliste süljenäärmekasvajatega patsiente on vanuses 60–70 eluaastat.
Allikas: ajakiri Eesti Arst