/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/10/19/11510998t1he180.jpg)
Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul lähtus riigikogu juhatus fraktsioonitu Tiina Kangro sotsiaalkomisjonist välja arvamisel ja tema kultuurikomisjoni suunamisel proportsionaalsuse nõudest.
Nestor: Kangro komisjonivahetus lähtus proportsionaalsuse nõudest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu juhatus peab saadikute määramisel komisjonidesse lähtuma proportsionaalsuse nõudest, ütles Nestor esmaspäeval BNS-ile. «Eesti keeles tähendab see seda, et kui mõnel fraktsioonil on riigikogus näiteks kümme saadikut ja meil on kümme alalist komisjoni, siis sellel saadikurühmal on igas komisjonis üks koht. Kui fraktsioonis on 11 liiget, siis nende vabal valikul ühes komisjonis kaks. Kui neil on üheksa liiget, siis nende vabal valikul ühes komisjonis neil esindajat ei ole. See oli toodud keeruka sõna lahti seletamiseks,» rääkis Nestor.
Riigikogu esimees toonitas, et juhatus peab seadusesse kirjutatud proportsionaalsuse nõudest kinni pidama ka fraktsiooni mitte kuuluvate saadikute määramisel komisjonidesse.
«Täna on neid kaheksa, mis tähendab et alalistes komisjonides saab olla maksimaalselt üks fraktsioonitu saadik,» sõnas Nestor. «Kui neid on asjaolude kokkusattumisel olnud rohkem, oleme juhatuse poolt alati teinud ettepaneku saadikutel omavahel kokkuleppele jõuda, kes selles komisjonis jätkab. Lahkujal on alati võimalus valida endale sobiv komisjon nende seast, kus mitte ühtegi fraktsioonitut saadikut ei ole. Siiani on selles koosseisus saadikud olnud mõistvad ja omavahel kokkuleppele jõudnud.»
Nestor märkis, et ka praegusel juhul sai selline ettepanek Tiina Kangrole ja Monika Haukanõmmele tehtud, kuid nad ei jõudnud kokkuleppele.
«Lisaks sotsiaalkomisjonile tekkis fraktsioonitute saadikute üleesindatus ka Euroopa Liidu asjade komisjonis, kuhu mõlemad kuulusid ja kus Vabaerakonna fraktsioonil esindaja puudus. Sellesse komisjoni kuulumise reeglid on veelgi keerukamad ja ehk see pole ka siinkohal oluline,» rääkis Nestor. «Haukanõmm oli valmis ELAK-ist lahkuma, sotsiaalkomisjonis soovisid olla mõlemad. Juhatusel tuli otsustada ja et see otsus ei pruugi ühele või teisele saadikule meeldida oli meil ette teada, aga seadust me peame täitma. Haukanõmm jäi sotsiaalkomisjoni, kuna on täna selle komisjoni aseesimees.»
Nestor märkis, et tekitada paar kuud ennem valimisi riigikogus poliitikutele võimalus eri komisjonides teineteisele koht kätte näidata ei ole riigikogu huvides. «Sellise ahelreaktsiooni oht kahjuks tekib. ELAK-ist arvasime Haukanõmme välja. Kangro on edasi fraktsioonitu saadikuna ELAK-is ning ühtlasi määrasime ta kultuurikomisjoni liikmeks, kus fraktsioonitut saadikut täna ei ole. Tal on võimalus vahetada see komisjon kas põhiseaduskomisjoni või rahanduskomisjoni vastu, kui tal selleks soovi on,» sõnas Nestor.
«Kodu ja töökorra seaduse alusel saab riigikogu juhatus lähtuda teadmisest, et saadikud kuuluvad kuskile fraktsiooni või ei kuulu mitte ühtegi. Näitena siinkohal väliskomisjon, mida juhib hetkel fraktsioonidesse mitte kuuluv Marko Mihkelson ja mille aseesimees on Keit Pentus-Rosimannus. Ja seda juba pikemat aega. Samuti saab olema sotsiaalkomisjoniga, mida juhib sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Helmen Kütt ja mille aseesimees on Monika Haukanõmm,» rääkis Nestor.
Tiina Kangro nimetas enda sotsiaalkomisjonist välja arvamist riigikogu juhatuse jokk-skeemiks ja ütles, et kaalub selles asjas kaitsepolitsei poole pöördumist.