/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/26/7728571t1hf752.jpg)
Eesti-Vene piirilepingut enam riigikogu selle koosseisu ajal ratifitseerida ei jõua ning see peab algama pärast valimisi uuesti, ütles Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: piirilepingu ratifitseerimine jääb uuele riigikogule (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Aeg läheb ja 3. märtsini pole seda praktiliselt enam jäänudki. Ei taha teha valestimõistetud ennustusi, aga selle - meie kahe jaoks tähtsa küsimuse lahendamine, mis lubaks minna järgmiste lepete sõlmimiseni - pole ilmselt enam võimalik ja sellega tuleb tegelda Eesti parlamendi uuel koosseisul,» ütles suursaadik Aleksandr Petrov esmaspäeval antud pressikonverentsil.
Vastavalt riigikogu kodu- ja töökorra seadusele langevad riigikogu volituste lõppemisega menetlusest välja kõik selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud eelnõud.
Petrovi sõnul sooviks ta väga ratifitseerimisega edasi liikumist. Tema kinnitusel on talle ka öeldud, et ehkki praeguses riigikogus on märksa suurem toetus piirilepingu jõustamisele kui oli 2005. aastal, ei ole siiski garantiid, et ei või toimuda samasugune areng, kui 2005. aastal, kui Eesti parlament lisas leppe ratifitseerimise seadusele viite Tartu rahu kehtimisele, misjärel Venemaa oma allkirja leppelt tagasi võttis.
Samas ei kommenteerinud suursaadik sõnagagi ratifitseerimise venimist Vene parlamendis.
Riigikogus läbis Eesti ja Venemaa vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti ja Venemaa vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu esimese lugemise 2015. aasta 25. novembril. Kuna Vene riigiduumas pole esimest lugemist siiani toimunud, on Eesti parlament jäänud ootama arenguid Venemaa parlamendis.
Välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirilepped 18. mail 2005 Moskvas. Üks lepe sätestas Eesti ja Venemaa vahelise mere- ja teine maismaapiiri. Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepped 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.
Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu aga seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.
2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirilepetele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi.
Pärast aastaid kestnud vaheaega alustasid Eesti ja Venemaa 2013. aastal taas piirileppe teemal kõnelusi ning 2015. aasta 18. veebruaril allkirjastasid Paet ja Lavrov piirilepped teist korda ning sama aasta novembris läbis ratifitseerimine ka esimese lugemise.
2016. aasta sügisel kokku tulnud Venemaa riigiduuma uus koosseis ei ole piirileppeid arutama asunud ehkki selle esindajad lubasid akgul nende kiiret ratifitseerimist.
Hiljem on Venemaa esindajad teatanud, et ratifitseerimisega ei saa edasi minna, kuni Eesti ajavat Vene-vaenulikku poliitikat. Viimati teatas välisminister Sergei Lavrov tänavu jaanuaris, et Venemaa ei pea võimalikuks Eesti-Vene piirilepet ratifitseerida, kui Eesti ei lõpeta oma russofoobset tegevust.