Hiljuti lahkunud Venemaa inimõiguslase Ljudmila Aleksejeva eestlastest esivanemad olid esimeste seas, kes rändasid Eduard Vilde kuulsaks kirjutatud prohvet Maltsveti kutsel Eestist Krimmi.
Tellijale
Venemaa kuulsa õiguskaitsja juured viivad Järvamaale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nädal tagasi surnud Venemaa tuntuima inimõigustekaitsja Ljudmila Aleksejeva eestlannast vanaema oli pärit 19. sajandi keskel Järvamaalt Krimmi väljarännanud talupojaperest. Tema kaudu oli Aleksejeva isegi sugulane Eesti eksiilvalitsuse ühe kunagise ministriga.
«Vanaema rääkis, et juba tema vanaisa sõitis Eestist Krimmi. Nad olid lihtsad talunikud,» rääkis Ljudmila Aleksejeva mulle meie viimases intervjuus 2013. aasta suvel oma kodus Moskva kesklinnas Vanal Arbatil. «Kuni 18-aastaseks saamiseni ei rääkinud mu ema vene keeltki.»