Kaduvad kohad: süda Eestis, töö Soomes

Kui pühapäeval perega ühine kohvipaus peetud, asutakse Soome poole teele. Foto: Birgit Püve

Juba aastaid liigub mööda Eestimaa maanteid ja Soome lahte samal trajektooril seltskond Lõuna-Eesti mehi: neljapäeviti naastakse koju, pühapäeval minnakse taas kümneks päevaks Soome tööle ja seejärel jälle kolmeks ööks koju. Peamiselt Võrumaalt pärit meeste seas on ka Kaius Zovo (53) Peipsi-äärsest Meerapalust, kes liitub väikebussiga Tartus.

Endise kaluri ja hinnatud puupaatide meistri viis 2009. aastal üle lahe tööle soov teenida oma neljale lapsele kooliraha. Üks vana isetehtud puupaat seisab Kaiusel siiani kodu lähedal rannal, ka kõik kalavõrgud ja mõrrad on alles, aga varasemas mahus neid Peipsil enam kasutada ei saa. Soome ehitusfirmas töötab ta teemantpuurijana.

Kaiuse neljast lapsest on koolitee praegu pooleli veel kahel ja Soomes töötamist tal niipea plaanis katki jätta ei ole. Tema abikaasa suri kaks aastat tagasi, aga enda kätega ehitatud avaras Tammo talus ootab Kaiust koer, keda hoiab peremehe äraolekul tema kõrvalmajas elav ema. Teised ümberkaudsed majad on enamjaolt tühjad ja aastaringseid elanikke jääb üha vähemaks. Mõni aasta tagasi oli seitsmekilomeetrine teelõik Laaksaarest Pedaspääle nii kehvas seisus, et isegi bussid ja autolavka enam ei sõitnud, nüüdseks on tee küll korda tehtud. Ometi asub see ilus koht nagu vanajumala selja taga, kust viib teerada otse Peipsi liivaranda...