Korruptsioonis süüdistatud PERHi eksjuht jäi lõplikult õigeks

Tõnis Allik ja Marko Kilk kohtus. Foto: Konstantin Sednev

Riigikohus otsustas mitte menetleda kassatsioonkaebust Tallinna ringkonnakohtu otsusele, millega Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) eksjuht Tõnis Allik korruptsioonisüüdistuses õigeks mõisteti, aga sama haigla IT-juht Marko Kilk süüdi jäi.

Tallinna ringkonnakohus oli käesoleva aasta märtsis tühistanud Harju maakohtu mullu 30. novembril tehtud lahendi Tõnis Alliku süüditunnistamises, mõistes ta täielikult õigeks, samas Marko Kilgi osas jäi maakohtu süüdimõistev otsus muutmata. 

Harju maakohtu varasem otsus mõistis Tõnis Alliku süüdi altkäemaksu võtmises AS-i Helmes tasutud puhkusereiside näol, kuid õigeks pistise võtmises  ja omastamises, mis väljendusid lennukipiletite tasumises OÜ P. Dussmann poolt. 

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et kuna süüdistus ei sisalda etteheidet, milles täpselt seisnes Oktoberfesti meelelahutusreis, mis prokuratuuri veendumusel ei ole tööalane kliendiüritus ning kes kandis väidetava meelelahutusürituste kulud, siis ei saa käsitleda ka lennupileteid hüvena soodsate otsuste tegemise eest. Lisaks ei ole kriminaalasjas kummutatud ka põhjendatud kahtlus, et Allik osales reisil oma ametialaste kohustuste täitmiseks. 

Küll aga ei nõustunud kohus maakohtuga Alliku altkäemaksu võtmise süüdistuses. Ringkonnakohus tuvastas, et Allik ei osalenud hankekomisjonide töös, seega ei osalenud riigihangetel soodsate lahenduste ja otsuste tegemisel.

«Olukorras, kus Alliku poolt hankemenetlustes osalemist tuvastatud ei ole, on võimatu nõustuda süüdistuse seisukohaga, et Alliku puhul 

pistise/altkäemaksu võtmisena on vaadeldav Helmes AS-i poolt finantseeritud puhkusereisidega nõustumine ja nende vastuvõtmine vastutasuna selle eest, et ta üldiselt ja konkretiseerimata osaleb vastutava juhatuse liikmena infotehnoloogia valdkonnas selle toimimise järelvaatajana ning samuti edaspidise sujuva koostöö tagamiseks,» märkis kohus oma otsuses.

Ringkonnakohus täpsustas, et vara või muu soodustuse lubamisega nõustumine või soodustuse vastuvõtmine ametiisiku poolt ei kujuta endast iseenesest veel karistatavat tegu. Süüdistusest ei nähtu ühtegi konkreetset ametialast tegu, mille eest vastutasuna Helmes AS Allikule varaliselt hinnatavaid soodustusi andis.

Marko Kilgi osas ringkonnakohus muutis kvalifikatsiooni, leides, et Kilk pani omastamise toime ametiisikuna. Muus osas ringkonnakohus Kilki puhul esimese kohtuastme otsust ei muutnud – Kilk jäi süüdi omastamises ja pistise võtmises, mille eest Harju maakohus mõistis talle karistuseks aasta ja kolm kuud vangistust tingimisi.

Selles asjas esitasid nii süüdistatavad kui ka prokurör apellatsioonkaebuse. Juhtiv riigirokurör Steven-Hristo Evestus taotles apellatsioonis Harju maakohtu otsuse tühistamist osas, millega esimese astme kohus mõstis Alliku õigeks. Lisaks taotles prokurör Alliku suhtes lisakaristusena tervishoiusektoriga seotud valdkondades juhtival ametikohal tegutsemise keelu kohaldamist kaheks aastaks. Kilgi osas taotles prokurör kvalifikatsiooni muutmist. Kilgi ja Alliku kaitsja Margus Kurm taotles aga oma kaitsealuste õigeksmõistmist.

Harju maakohus mõistis mullu novembri lõpus Alliku ja Kilgi osaliselt korruptsioonis süüdi. Kohus tunnistas Alliku süüdi tarkvarafirma Helmeselt altkäemaksu võtmises, kuid ülejäänud süüdistustes õigeks. Kilk mõisteti süüdi kahes süüdistuses, kuid ühes õigeks. Tegutsemiskeeldu mehed ei saanud. Kohus mõistis Allikule tingimisi ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse. Kilk sai ühe aasta ja kolme kuu pikkuse tingimisi vangistuse kaheaastase katseajaga.

Mullu mais taotles prokurör Tõnis Allikule kahe aasta pikkust tingimisi karistust kolme aasta pikkuse katseajaga. Lisaks taotles prokurör Allikule karistuseks ajutise terviseasutuses juhtival positsioonil töötamise keelu kehtestamist ning enam kui 11 000 euro väljanõudmist. Marko Kilgi karistuseks taotles prokurör ühe aasta ja kaheksa kuu pikkust tingimisi karistust kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga, aga ka IT-valdkonnas juhtival ametikohal tegutsemise keeldu kaheks aastaks.

Kaitsja palus mõlemad õigeks mõista

Mullu aprillis alanud protsessil kohtualused end süüdi ei tunnitanud. Kohtu ette astusid siis PERH-i juhatuse endine esimees Tõnis Allik ning veel PERH-iga seotud Marko Kilk, Anu Vähi, Annela Stimmeri ja P. Dussmann Eesti OÜ. Samas esitasid Anu Vähi, Annela Stimmeri ja P. Dussmann Eesti OÜ kaitsjad taotluse eraldada nende episoodid kokkuleppemenetluse sõlmimiseks. Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus oli sellega päri ning kohus eraldaski kolme süüaluse episoodid kokkuleppemenetluseks.

Kohus lõpetaski aprilli lõpus menetluse otstarbekuse kaalutlustel PERH-i toitlustusjuhi Anu Vähi ning haiglale pikalt toitlustusteenuseid osutanud P. Dussmann Eesti OÜ ja selle juhi Anella Stimmeri osas. Kohtumääruse kohaselt peab P. Dussmann Eesti OÜ tasuma riigile 5000 eurot, Stimmer 2000 eurot ja Vähi 1000 eurot.

Üldmenetluses jäid kohtu alla Allik ja Kilk

Riigiprokuratuur süüdistas PERH-i endist juhti, haigla toitlustusjuhti ja IT-juhti kuritegude toimepanemises. Lisaks nendele said süüdistuse toitlustusteenuse pakkujast osaühing juriidilise isikuna ja selle äriettevõtte tegevjuht.

Süüdistuse kohaselt võttis endine PERH-i juhatuse esimees Tõnis Allik korduvalt altkäemaksu, mille vastutasuna tagas ta aastate jooksul raviasutuse toitlustajaks sama kriminaalasja raames süüdistuse saanud osaühingut. Süüdistuse järgi sõlmis raviasutus mitmel korral riigihanke läbiviimise tulemusel lepingud süüdistuse saanud osaühinguga. Vastutasuks sai PERH-i juht mitmel korral käia äriettevõtte kulul Saksamaal toimuval Oktoberfesti üritusel, teatas prokuratuur.

Altkäemaksu võtmises süüdistati ka PERH-i toitlustusjuhti Anu Vähit, kes tegutses toitlustaja leidmise hankel eduka osalemise tagamiseks äriühingu huvidest lähtuvalt.

Lisaks sellele süüdistas prokuratuur PERH-i endist juhti ning IT-juhti Marko Kilki kelmuses ja omastamises. Süüdistuse kohaselt käisid süüdistuse saanud isikud PERH-ile infosüsteemide arendustöid teostanud äriühingu kulul ja teadmata lisaks lubatud tööalastele välisreisidele koos pereliikmetega ka erinevatel puhkusereisidel.

Tõnis Allik on varem öelnud, et tema ennast süüdi ei tunne. Tunamullu juuni keskel teatas Allik, et astub ametist tagasi.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ning juhtis riigiprokuratuur.