/nginx/o/2019/08/28/12507064t1h50de.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/11/09/11559763t1h9a81.jpg)
Päästeameti hinnangul pole Eesti suurteks kriisideks valmis ning seetõttu arutatakse koos partneritega, kuidas Eesti ühiskonda paremini nendeks ette valmistada.
Eesti ühiskond pole suurteks kriisideks valmis (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eestimaalaste turvalisust aitavad Päästeameti ja vabatahtlike partnerite hulgas igapäevaselt tagada 190 komandot ja 4300 inimest. Möödunud suvi, mil meie elupäästevõimekus jõudis seitsmel korral kriitilise piirini, andis meile õppetunni. Saime aru, et Päästeamet peab parandama oma võimekust suurte kriisidega toimetulekuks. Selleks, et teisi aidata, pead ise olema tugev. Päästevõrgustiku tugevuse arendamise võtame järgmisel aastal ka suurema tähelepanu alla,» rääkis Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi.
Sõltuvus igapäevastest elutähtsatest teenustest, nagu vesi, küte ja elekter, on muutnud meie ühiskonna kergelt haavatavaks. Näiteks elektrikatkestuse korral on häiritud nii pangaterminalide töö, puudub internetiühendus, side ning ka kütust ei saa tankida.
«Eesti inimesed usuvad, et kui häda käes, siis jõuab abi kiiresti kohale. Kuid sageli unustatakse, et kui kaob elekter või mobiililevi, siis ei saagi abi kutsuda. Või kui suur lumetorm on sulgenud tee, siis päästjate saabumiseni tuleb end soojas hoida, süüa ja juua. Kas me oleme piisavalt tugevad, et vajaduse korral ka mitu päeva vastu pidada?» küsis Suurkivi.
Uuringud näitavad, et enam kui pooled eestimaalased ei ole teinud midagi, et ennetada või leevendada võimalikke hädaolukordi. Juba mõnepäevane elektri-, keskkütte- või veevarustuse katkestus tekitab enam kui pooltele Eesti elanikele probleeme kodu kütmisel, toiduvalmistamisel ja ka näiteks mobiiltelefonide laadimisel.
«Asjaolu, et meie ühiskond ei ole kriisideks piisavalt valmis, teeb mulle muret. Elanikkonnakaitse asutusena oleme kohalike omavalitsuste ja inimeste juures neid toetamas ning nõustamas nii, nagu ka oma muude teenustega. Saame anda adekvaatset infot olukorrast, nõu, mida selles olukorras peale hakata ning kui hakkama ei saada, siis ka abi,» selgitas Suurkivi ning lisas et meie jaoks on oluline, et inimesed saaksid kriisiolukorras võimalikult hästi hakkama.
Täna toimub Päästeameti korraldatav riigikaitse laia käsitluse seminar «Saame hakkama», mille seekordseks fookuseks on Päästeameti roll elanikkonnakaitses kohalikul- ja kogukondlikul tasandil.