Riigikogu liikmetele saadetud spämmilaviin ajas loomakaitsjad omavahel tülli

MTÜ Nähtamatud Loomad üleskutse. Foto: MTÜ Nähtamatud Loomad

MTÜ Nähtamatud Loomad üleskutse saata riigikogu liikmetele karusloomafarmide vastaseid kirju on lisaks riigikogu liikmetele pahaseks ajanud ka teise loomakaitse organisatsiooni. MTÜ Loomus juht leiab, et MTÜ Nähtamatud Loomad käitumine rikub ära nende korralikult ette valmistatud kampaania.

«Suur tänu, hea Katre ja Kiri Nähtamatu.

Aitasid minu seisukohal välja kujuneda. Need mitukümmend kirja, mis mulle on laekunud, muutsid oluliselt minu seisukohta ja tänu Teie kirjade tulvadele hääletan selle eelnõu vastu. Ühtsuses peitub jõud ja nii saigi minust nüüd vastane. Sel korral siis keelamise vastane.

PS. Kas oled teadlikult sotsiaaldemokraadid infoväljast välja jätnud. Ma parandasin selle vea ja saadan kirja neile, Teile vastates.

Parimatega,

Tarmo Kruusimäe»

Sellise kirja sai Katre Suits vastuseks oma palvele Kruusimäel valitsuse neljapäevasel istungil karusloomafarmide keelustamise poolt hääletada. Suits sai enda sõnul idee riigikogu liikmetele kirja saatmiseks MTÜ Nähtamatud Loomad üleskutsest. Suits ei ole aga ainuke, kes viimasel ajal riigikogu liikmetele kirjutanud ja Kruusimäe pole ainuke, kes selle peale on ärritunud.

Teisipäeva õhtul andis Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi Facebooki vahendusel teada, kuidas ta kardab, et ei saa karusloomakasvatuse lõpetamise poolt hääletada, kuigi ta oli seda plaaninud. «Aktivistid on ummistanud parlamendi postkastid spämmiga, mis tekitavad teistlaadi jälestust. Ajupesu ei saa olla ühiskonnakorralduse meetod ja sellele ei saa alluda ega jätta muljet allumisest põhimõtteliselt. Ma ei tea enam, kellele olen vastused võlgu ja mida märkamata jätnud, sest iga mõne minuti järel saabub uus meil, millesarnast olen varem näinud, kus vahetuvad saatjad. Aga arvan mõne asja eest vastutavat kogu loomariigis ja loomaarmastajal puuduvat õigus vihata ka inimloomi,» kirjeldas Ligi Facebookis.

Samal teemal võttis Facebookis sõna ka riigikogu liige Peeter Ernits. «Tegeleme päevast päeva sadade erinevate eelnõudega aga sellist laviini pole enne olnud. Mitmed mu kolleegid saadavad kirjad otseteed prügikasti. Mina pole seda seni teinud kuigi kirjade laviin raskendab mu tööd. Olen paljudele vastanud ja küsinud kas nad ei arva, et jõhker surve võib soovitule vastupidise tulemuse anda. Tarmo Kruusimäe ütles otse välja: tänu survele hääletan eelnõu vastu. Sõbrad, mida teie teeksite, kui otsustamise eel hakataks teid massiivselt mõjutama?» mõtiskles Ernits.

Probleemi tunnistas ka teise karusloomafarmide vastu võitleva MTÜ Loomus juht Kadri Taperson. «Mulle on nii paljud riigikogu liikmed kirjutanud, mitte samamoodi nagu Ligi, vaid lihtsalt öelnud, et kuulge mis te teete ja jätke järgi,» kommenteeris Taperson.

Nii Ligi, kui Kruusimäe poolt spämmiks nimetatu taga seisab MTÜ Nähtamatud Loomad üleskutse saata kirju neile riigikogu liikmetele, kes eelmine kord hääletasid karusloomafarmide sulgemise vastu või jätsid enda hääle andmata. Sealjuures pakub MTÜ inimestele valmis kirjutatud näidiseid, mida riigikogu liikmetele saata. Jürgen Ligi edastas Postimehele ka need samad MTÜ poolt ette kirjutatud kirjad, mida on talle erinevate aktivistide poolt saadetud mitu sada.

«Oleme üsna kindlad, et inimesed saadaksid neid kirju Riigikogu saadikutele ka ilma meie üleskutseta, sest karusloomafarmide keelustamine läheb paljudele väga korda kui võimalus lõpetada üks loomade väärkohtlemise vorm,» kommenteeris MTÜ Nähtamatud Loomad karusloomafarmide keelustamise kampaaniajuht Elina Aru.

«Kahetsusväärne on see, et kui ma esmaspäeva hommikul sain mõned vastused nendele kirjadele, siis peale selle teise organisatsiooni kirjakampaania algamist ei ole enam keegi vastanud,» kommenteeris kirju MTÜ Loomus juht, kelle sõnul on õigesti ajastatud masspostitamine põhjendatud, kuid hetkel ei ole selleks õige aeg.

«See annab põhjuse asjaga mitte tegeleda,» selgitas Taperson liigsete kirjade saatmise negatiivset mõju. «Hästi kahju, et see rikub ära korralikult ette valmistatud kampaania,» sõnas Taperson, kelle sõnul on nad sellele kulutanud palju energiat ja ka raha. Tapersoni sõnul tuleks neid asju ikkagi õigesti ajastada ja rahulikult inimestele selgitada.

Aru sõnul oldi aga Enne Nähtamatute Loomade aktiivse karusloomafarmide keelustamise kampaania algust olukorras, kus mitmed riigikogu liikmed avaldasid seisukohta, et karusloomade ei ole oluline ja puudub avalik huvi.

«Tundsime, et see on problemaatiline arvamus, kui novembrikuu Nähtamatute Loomade tellitud Kantar Emori avaliku arvamuse uuring näitas, et 69 protsenti eestlastest ei poolda karusloomafarme. Nüüd, kui valijad on oma saadikutele teada andnud või teada andmas, et peavad teemat oluliseks, on saanud ka rahvasaadikud sisendi, et seda teemat ei ole hea mõte ignoreerida,» selgitas Aru, lisades, et kui mõni riigikogu liige otsustab oma arvamust muuta, kuna valijad talle kirjutasid, siis on küsimus demokraatia toimimise probleemis.

«Kirjade saatmine ja postkastide ummistamine ei saa olla põhjuseks, miks keegi jätab hääletamata niivõrd olulises asjas,» nõustus ka MTÜ Loomus juht Kadri Taperson. 

«Kui ma kontakteerun mõne riigikogu liikmega ja ta solvub, kuna ma temaga ühendust võtsin, siis tekitab see rohkem küsimusi tema reaktsiooni kui minu initsiatiivi kohta. Seni on õnneks suhtlus riigikogu liikmetega läinud meie hinnangul väga kenasti, kohtume nendega aktiivselt, et karusloomafarmide keelustamist arutada,» sõnas MTÜ Nähtamatud Loomad esindaja Elina Aru.

Kiri, mida loomakaitsjad riigikogu liikmetele saadavad:

Austatud Riigikogu liige

Peagi läheb Riigikogus hääletusele karusloomafarme puudutav seadusemuudatus. Selle dokumendiga muutuks Eestis olukord, kus me iga-aastaselt tapame tuhandeid karusloomi, et hiljem nende nahaga oma kasuka kraed ehtida. Palun, et te loeks mu kirja läbi ning mõtleksite ka ise, mida meil on sellest muudatusest võita.

Kõnealune eelnõu keelaks loomade pidamise karusnaha tootmise eesmärgil ning hakkaks kehtima alles 2024. aastal. Taolise sammu on astunud juba mitmed Euroopa riigid ja ma ei näe põhjust, miks me peaksime vägivalda ja kannatusi tolereerima rohkem kui nemad. On märkimisväärne, et käesoleva aasta novembris läbi viidud uuringu põhjal ei toeta 84% Eesti noortest karusloomafarmide pidamist. Lisaks julmusele, mis need asutused endaga kaasa toovad on nad ohuks ka loodusele. Keskkonnaministeerium tõstatas juba 2013. aastal selle teema väites, et karusloomafarmid ei ole juba aastaid keskkonnanõudeid järginud. Ei saa väita, et tänaseks päevaks oleks see olukord muutunud.

Palun, et Te võtaksite rahva häält kuulda ja seeläbi lõpetatakse sadade tuhandete karusloomade kannatused. Mulle meeldib Eestis elada sest tihtipeale on tunne, et valitsejad hoolivad oma rahvast. Nüüd on aga aeg pöörata pilk ka nende poole, kes ise enda eest seista ei saa. Kaotame asjatud kannatused ja muudame Eesti seeläbi paremaks kohaks!