/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2016/06/20/5528957t1h1e52.jpg)
Euroopa Liidu liikmesriikidest asüüli taotlevate Iraani ja Türgi kodanike arv on viimastel kuudel märkimisväärselt suurenenud, samas Eestis pole Türgis ja Iraanist pärit inimeste asüülitoatluste arv suurenenud.
Türklaste ja iraanlaste asüülitaotlused Eestis pole kasvanud (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EL-i varjupaigaküsimuste tugiamet (EASO) teatas teisipäeval, et Euroopa Liidu liikmesriikidest asüüli taotlevate Iraani ja Türgi kodanike arv on suurenenud, ning need kaks riiki on Iraan ja Türgi olnud viimastel kuudel lähteriikide esiviisikus. EASO teatel taotles näiteks oktoobris EL-i riikides asüüli 3170 iraanlast, mis on viimase rohkem kui kahe aasta suurim arv.
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja ütles BNS-ile, et Eestis pole Türgis ja Iraanist pärit inimeste asüülitoatluste arv suurenenud. «Meil pole sarnaseid ilminguid,» sõnas ta.
EASO teatel sai viimase poole aasta jooksul liikmesriikides pagulaskaitse rohkem kui üks kolmest Iraani asüülitaotlejast.
Türgi kodanikud esitasid EL-i riikidele oktoobris 2880 asüülitaotlust ning viimasel kuuel kuul on türklaste taotlustest rahuldatud 44 protsenti, teatas amet.
EASO andmeil palus oktoobris EL-i riikidelt asüüli ühtekokku rohkem kui 60 500 inimest, mis on kuude lõikes selle aasta kõrgeim arv. Enamik asüülitaotlejaid on pärit Süüriast, Afganistanist ja Iraagist.