Riigikogulased lõid kaubamärgivaidluses poliitilise konkurendi vastu toetusrühma

Foto: Erik Prozes / Postimees

Riigikogu 18 liiget moodustasid toetusrühma liikumisele Eesti 200 Mälupank. Selle eesmärk on kaitsta kultuuritegelaste kaubamärki, mida on asunud oma nimena kasutama ka hiljuti loodud erakond.

Toetusrühma esimehe Laine Randjärve sõnul soovitakse toetada vabatahtlikkuse alusel kokku tulnud kultuurirahva algatust, mis jäi uue poliitilise liikumise nimevaliku tõttu ebavõrdsesse seisu. «Uus erakond on juba olemasolevat nime kasutusele võttes põhjustanud kahetsusväärselt arusaamatusi tekitava olukorra: kaht sarnase nimega liikumist, nende liikmete kuuluvust ja esindatust aetakse pahatihti segamini,» kommenteeris Randjärv.

Liikumine Eesti 200 sündis 2015. aastal kunstidoktor Kärt Summataveti eestvõttel ning MTÜ Eesti Kultuur 200 registreeris kaubamärgi Eesti 200 patendiametis 2016. aastal. Tugeva kultuurilise aluspõhja kinnistamiseks on liikumine Eesti 200 algatanud Eesti Mälupanga loomise, et ehitada silda olnust tulevasse. Mälupanga koostamisse on kaasatud Eesti Kultuuri Koja partnereid, loomeliite ja loojaid, ülikoole ja üliõpilasi, teadlasi ja kultuuritegelasi, mäluasutusi, välis- ja kodumaiseid eksperte, laiemat kodanikeringi ning kogu ühiskonda.

Eesti 200 Mälupank riigikogu toetusrühma kuuluvad riigikogu liikmed Yoko Alender, Krista Aru, Peep Aru, Maire Aunaste, Toomas Jürgenstein, Tiina Kangro, Toomas Kivimägi, Tarmo Kruusimäe, Helmen Kütt, Madis Milling, Aadu Must, Meelis Mälberg, Barbi Pilvre, Heidy Purga, Henn Põlluaas, Helir-Valdor Seeder ja Urve Tiidus.

«See, et parlamendi tasemel on hakatud tegelema meie erakonna nime küsimusega, on muidugi ühest küljest vahva, aga teisest küljest kummastav,» kommenteeris Eesti 200 aseesimees Meelis Niinepuu. 

«See näitab tõepoolset seda, et riigikogus esindatud erinevad poliitjõud on Eesti 200 kui uue erakonna tekkimisest tõsiselt häiritud. Mis järgmiseks? Riigikogu toetusrühm Kalevi jahtklubi kaitseks, kelle tegevust takistab Kalevi kommivabrik? See näitab meie parlamendi tegelikku taset,» jätkas Niinepuu.

«Meie jaoks on oluline, et kaitstud on nimekuju «erakond Eesti 200»,» lisas ta. «Kaitseme seda mitte kultuuriinimeste ega eesti rahva eest, vaid poliitikute eest, kes sisuliste Eesti arengut puudutavate küsimuste asemel tegelevad palaganiga. Nimekuju Eesti 100, Eesti 150, Eesti 200 peab saama kasutada vabalt igaüks. Eesti ei ole kellegi monopol.»

Eesti 200 erakonna esimees Kristina Kallas väitis, et mingit vaidlust parteil kultuuritegelasi ühendava töörühmaga käimas ei ole. Kallase sõnul eksisteerib vaid rühm inimesi, kellele ei meeldi Eesti 200 erakonna nimi. «Meie nimi on erakonnana registreeritud, punkt,» lisas Kallas.

«Ma olen hästi üllatunud,» ütles Summatavet toetusrühma algatamise kohta. Ta märkis, et tunneb sellest suurt tuge. Summatavet kordas, et tema ootab, et Erakond Eesti 200 nime muudaks, sest poliitiliseks tegevuseks ta nime kasutada ei luba. Vastupidi, liikumine peab end poliitikaüleseks vabatahtlike ühenduseks. Summataveti sõnul on ta kannatlikult patendiameti järjekorra taga oodanud, samal ajal kui Eesti 200 erakonnana tegutseb ja kuulsust kogub.

Novembri lõpus teatas ETV saade «Pealtnägija», et Eesti 200 nimevaidlus venib. Patendiamet pooleliolevat menetlust ei kommenteeri, kuid otsust ei ole pika järjekorra tõttu oodata varem kui järgmise aasta alguses.

Tänavu 3. mail ilmus Postimehes Eesti 200 poliitiline manifest, millele olid alla kirjutanud teiste seas toonane Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor Kristina Kallas ja IT-ettevõtja Priit Alamäe. Eesti 200 juhtfiguur Priit Alamäe tegi samal päeval, kui Summatavet talle esimest korda kirjutas, 3. mail advokaadibüroo ja konsultatsioonifirma abil uue kaubamärgi taotluse Eesti 200-le ja Erakond Eesti 200-le ning Summatavet tegi selle suhtes patendiametile vaide. Tänavu 3. novembril teatas Eesti 200 partei moodustamisest, mis 16. novembrist on erakonnana ka registreeritud.