/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/11/29/11613911t1h7a73.jpg)
Peaminister Jüri Ratas tegi reedel sotsiaalmeedias postituse, milles rõhutas Eesti toetust ÜRO ränderaamistikule, vastates sellega kaudselt justiitsminister Urmas Reinsalu vastupidisele avaldusele.
Ratas rõhutas Eesti toetust ÜRO ränderaamistikule (72)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Usaldan välisministeeriumi raamistikku toetavat seisukohta ning Eesti Vabariigi õiguskantsleri selget hinnangut, et tegemist pole õiguslikult siduva dokumendiga. Samuti austan alati meie parlamendi otsuseid ja suuniseid. Välisministeerium lähtub riigikogu 26. novembri toetavast avaldusest ränderaamistiku osas. Ei ole mõistlik ega vajalik avada uuesti juba korduvalt läbi vaieldud debatte,» kirjutas Ratas reede pärastlõunal.
«Eesti toetab ÜRO peaassambleel ränderaamistiku vastu võtmist, sest see seisab ebaseadusliku rände vastu, toetab illegaalselt riiki sisenenud inimeste kodumaale tagasisaatmist, aga aitab seista ka meie endi võõrsil elavate ja töötavate inimeste õiguste eest. Samuti tugevdab ränderaamistik inimkaubanduse ja -smugeldamise vastast võitlust ning kaitseb haavatavas olukorras naiste ja laste õigusi,» rõhutas peaminister.
Ratase avaldust võib pidada reaktsiooniks Reinsalu neljapäevaõhtusele postitusele, milles Isamaa liikmest justiitsminister kiitis Läti parlamenti otsuse eest keelduda ränderaamistikuga ühinemisest.
«Ränne ja eriti illegaalne immigratsioon on väljakutsed, millega tuleb kindlasti tegeleda rahvusvahelisel tasandil. Eesti riik on rahvusvahelist koostööd ning üleilmsetele probleemidele koos lahenduste otsimist ja leidmist alati oluliseks pidanud. Ainult nii saame lahendada meie jaoks olulisi küsimusi, mille puhul Eesti hääl ja tegevus üksikuna mõjule ei pääseks. Samast põhimõttest lähtusime globaalse ränderaamistiku põhjalikes aruteludes ÜRO-s, Eesti ühiskonnas, valitsuses ja parlamendis,» tõdes Ratas.
«Ränderaamistik ei too Eestile kaasa pagulaskvoote ega suurenda illegaalset immigratsiooni. Vastupidi, sellega ei kaasne kohustusi, aga ÜRO liikmesriigid näitavad raamistikku kokku leppides tahet koos probleemidega võidelda ning globaalsetele väljakutsetele ühiselt vastu seista,» jätkas peaminister.
Reinsalu oli neljapäeval kirjutanud, et Läti sai oma otsuses inspiratsiooni Eestist.
«Läti Seim tegi resolutsiooni, et rändelepe tagasi lükata. Õige otsus Läti parlamendilt. Eesti ja Läti on Euroopas väikseima põlisrahva osakaaluga riigid. Kui Eestis rändeleppe valitsus tagasi lükkas, küsis selle kohta lisainfot minu Läti kolleeg. Just tema fraktsioon algataski nüüd Seimis eelnõu rändeleppe tagasi lükkamise kohta. Paluks nüüd mitte ajada jura, et Läti Seim hääletas Läti välispoliitilise kursi muutumise!» kirjutas Reinsalu neljapäeva õhtul.
Algselt pidi praegu Aafrikas ringsõidul viibiv president Kersti Kaljulaid minema 10. - 11. novbembril Marrakeshi, et seal ÜRO kõrgetasemelisel kohtumisel väljendada Eesti toetust raamistikule. Pärast valitsuses Isamaa algatatud vastasseisu loobus president Marokosse minemast ning välisministeerium teatas, et Eesti annab oma toetuse ränderaamistikule detsembri lõpus toimuval ÜRO Peaassambleel.