Kuigi Eesti sai raportis kõvasti kiita ning samuti paistame Euroopas silma keskmisest madalama korruptsioonitaseme poolest, on GRECO hindajate arvates meie ministeeriumites ja politseis veel korruptsiooniennetuses arenguruumi.
Peamine Eestile osaks saanud kriitika puudutab ministrite ja nende nõunike huvide konflikti regulatsiooni, mis hetkel ei ole päris selgelt sätestatud ning tuleks võtta suurema vaatluse alla. Teine suurem kriitika puudutas PPA tööd, kus peeti riskiks seda, et politseinikud on hakanud üha rohkem kõrvaltöid võtma. Samuti oli GRECO hinnangul risk see, et politsei vastu esitatud süüdistusi uurib hetkel siseministeerium, mille alla PPA kuulub. See tähendab aga, et võib tekkida situatsioon «politsei uurib politseid», mis võib endast kujutada aga korruptsiooniohtu.
Samuti märgiti ära, et kuigi korruptsioonitase riigis on madal, mida usuvad ka eestlased ise, on viimastel aastatel siiski välja tulnud kaks kõrgema tasandi korruptsioonijuhtumit. Näitena toodi raportis 2015. aasta riigile kuuluva Tallinna sadama juhtkonna pistiseskandaali ning 2016. aastal Edgar Savisaare vastu algatatud kriminaalmenetlus, kus teda on kahtlustatud sadades tuhandetes eurodes altkäemaksu võtmises.