VIDEO. Sularasva ja salaviina seiklused Ukrainas

Ukraina on piisavalat turvaline kant ka täna, et sinna niisama sööma, jooma ja seiklema suunduda. Gurmee- ja kultuurielamuste jahil Kamenets Podilskis. Vasakult: Anton, Agnieszka, Kristina, Roman. Foto: Sasha Butova

Ukraina on täis üllatusi. Tellid kõrtsis imehea kohaliku napsi ning hind ehmatab kaameks – 48 senti. Või mugid krõbedat kalapirukat ja see osutub hoopis juustuks. Kuid ukrainlaste ülevoolavale külalislahkusele ei leidu võrdset terves Euroopas.

Õhus on intriigi. Juba eemalt võib aru saada, et seltskonna hääled on ärevad ning kätega vehkimine annab tunnistust kirgi kütvast kõneainest. Millest siis ometi jutt? «Kristinka, Kristinka,» tõttab mu Ukraina sõber Anton suure elevusega minu poole. «Kas see on tõepoolest tõsi, et eestlased teevad vodkat kartulist???» Noogutan. «Oh, mu jumal. See ei saa tõsi olla! Kuidas selline asi küll maitsta võib?» Terve seltskond võdistab õlgu ja saadab minu poole kaastundlikke pilke.

«No ülearu hästi ei maitse, aga purju teeb ikka.»

Ukrainlastel võtab selle info seedimine vaata et kõhu lahti. Sest nende kultuuris on vodka au sees, aga seda aetakse maitsvast kraamist, näiteks meest või puuviljadest. Pole mingi ime, et Ukraina vodkat hinnatakse Eestiski kõrgelt.

Kraadid ja kamraadid

Kuid vodka pole kaugeltki ainus kraadidega kraam, mille headuses ma oma Ukraina reisi jooksul korduvalt veenduda saan. Nastoikakultuur on siin pika ajalooga ning retseptid teinekord sadu aastaid timmitud. Nii nagu maapiirkondades on igas külas oma samagonnimeister, on igal kindlusel ja muul iseloomuga paigal oma nastoika stiilis naps.

Kamenets-Podilskis asub üle Ukraina kuulus keskaegne kindlus. Kõige paremini säilinud, loodusliku kanjoni rüpes künkanõlval kõrguv tornirivi paistab kaugele. Ja mõistagi villitakse seal algupärase retsepti järgi kindlusenalivkat. Populaarseim neist meenutab pähklimekiga konjakit ning läheb krõbeda 38 kraadi kohta ootamatult libedasti kõrist alla. 50-grammine klõmm maksab 48 senti ja pakasest tulnu külmunud konte kuumutab jook igatahes tõhusalt.

Lvivis leidub karakteriga kõrtse, mis peibutavad nii kordumatu sisekujunduse kui ka just selles kohas pakutava ainulaadse napsiga. Kõigi nende läbikammimine võtab ajakirjanikul põlve päris pehmeks, kuid asi on ka seda väärt. Kus mujal saaksid sa sisse astuda Vintis Kirsi nimelisse kõrtsi, kus iga detail viitab nimele – kõik on isuäratavalt punases kirsitoonis, lagi ehitatud punastest pudelitest, riiulitel eri mõõtu likööripurgid-pudelid, kirsid sees. Pakutav naps on midagi kuuma kirsihõõgveini sarnast, magusa maitsega, kuid salakaval! Kui end siia pikemaks unustada, siis peavad küll haldjakäelised sõbrad sind koduteel hellasti abistama.