/nginx/o/2011/02/14/515709t1h4ff5.jpg)
Harju maakond teatas nädala keskel kümnest gümnaasiumist, mida võib nende hinnangul tulevikus oodata sulgemine. Kavasid, strateegiaid ja plaane on koostamas teisedki maakonnad, kuigi konkreetseid ettepanekuid on seni veel vähestel.
Maavalitsused valmistuvad gümnaasiumivõrgu korrastamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartumaa
Tartu maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Annely Võsaste sõnul on nad alustanud uue Tartumaa arengustrateegia koostamist ja selle dokumendi valmimise käigus käsitletakse töögruppides kindlasti ka koolivõrgu küsimust. See töö toimub aga 2012. aasta esimesel poolel.
Võsaste toonitas, et koolide avamise ja sulgemise üle otsustavad kohalikud omavalitsused ja gümnaasiumivõrgu kaardi joonistamise asemel püüab maavalitsus keskenduda koolipidajate, st omavalitsuste nõustamisele, et nad jõuaksid ise mõistlike otsuste ja kokkulepeteni.
«Kindlasti ei tohiks juhtuda seda, et peale edukalt kodulähedase põhikooli lõpetamist tulevad lapsed linnagümnaasiumi, kuid peavad pärast mõnda nädalat või kuud õpingud pooleli jätma, sest sõidu- ja toidukulud käivad perele üle jõu,» sõnas Võsaste.
Võrumaa
Võru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Pille Libliku sõnul koostatakse Võrumaal munitsipaalkoolide laiemat arengustrateegiat, mille üheks osaks on ka ettepanekud koolivõrgu korrastamiseks.
Strateegia eelnõu kohaselt peaks õppeaastal 2011/2012 Võrumaal olema 20 kooli, millest 5 on lasteaed-põhikooli, 9 põhikooli ja 7 gümnaasiumit.
Aastaks 2016/2017 tegutseb eelduste kohaselt aga 5 on lasteaed-põhikooli, 11 põhikooli ja 4 gümnaasiumit: Parksepa keskkool, Vastseliina gümnaasium, Võru Kreutzwaldi gümnaasium ja Võru täiskasvanute gümnaasium.
Õppeaastaks 2019/2020 on aga maakonnas eelnõu järgi 7 lasteaed-põhikooli, 11 põhikooli ja 3 gümnaasiumit (Vastseliina gümnaasium, Võru Kreutzwaldi gümnaasium ja Võru täiskasvanute gümnaasium).
Pärnumaa
Pärnu maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Epp Klooster sõnul on maavalitsus koos gümnaasiumeid pidavate omavalitsustega samuti koolivõrgu korrastamise teemadel aru pidanud ja selle jätkuna toimub 29. novembril Pärnumaa haridusfoorum, kus üheks fookuseks on ka optimaalne koolivõrk.
«Arvan, et koolivõrgu korrastamine eeldab nii ministeeriumi selgeid kriteeriume ja ettepanekuid kui ka maavalitsuste/omavalitsuste analüüse ja kokkuleppeid. Töö selles valdkonnas käib,» nentis ta.
Klooster rõhutas aga, et nad ei soovi kindlasti välja tulla infota, et saavutatud on kokkulepe, kui kokkulepet tegelikult veel pole.
«Siis tuleb nii kaua arutada, et kokkulepe lõpuks olemas oleks,» sõnas Klooster.
Viljandimaa
Viljandi maavalitsuse pressiesindaja Tiina Pihlak ütles, et neil on koolivõrgu arengukava olemas juba aastast 2003, mille on omavalitsuste juhid heaks kiitnud.
«Aeg on sellesse teatavad korrektiivid muidugi teinud» nentis Pihlak.
Täna kohtuvad Viljandi maavalitsuse inimesed samal teemal haridusministeeriumi esindajaga.
Pihlak toonitas aga, et koolivõrgu kujundamine on kõikide maakondade jaoks oluline.
«Otsitakse parimaid, õigemaid ja efektiivsemaid lahendusi. Probleem on hell ja keeruline, sest
otsused puudutavad väga suurt hulka inimesi,» selgitas ta.
Pihlak rõhutas, et kuigi nad pole kursis Harju maavalitsuse ettepanekute täpse sisuga, tulebki
koolivõrku vaadelda tervikuna ning selleks on maakondlik tasand ainuõige.
«Suur osa vastutusest jääb loomulikult kohalikule omavalitsusele, olgu siis tegu kellegi jaoks mugava või ebamugava otsusega,» lisas Pihlak.
Ida-Virumaa
Ida-Viru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Kaarin Veinbergsi sõnul on nende maakonnas koolivõrgu korrastamise juhtohjad Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu (IVOL) käes, kelle tellimusel algatas Tallinna Ülikooli Tuleviku-uuringute instituut eelmisel aastal projekti «Regionaalse haridusvõrgustiku perspektiivse väljaarendamise kava metoodika väljatöötamine Ida-Virumaa näitel».
Tänaseks on valminud põhjalik analüüs (sh finants-majanduslik) Ida-Virumaa koolivõrgu hetkeseisu ja tulevikuväljavaadete kohta ning omavalitsustele on välja pakutud mitu võimalikku varianti koolivõrgu korrastamiseks.
Projekti on esitletud kõikidele võimalikele huvigruppidele: kohalikele omavalitsustele, koolidele jt.
Viimati arutleti Ida-Virumaa koolivõrgu teemal 22. novembril toimunud Ida-Virumaa Haridusfestivali konverentsil, kus projekti juhid taaskord esitlesid tehtud tööd, andsid selgitusi ning vastasid kuulajate küsimustele.
Lääne-Virumaa
Lääne-Viru maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Marge Lepiku sõnul käivad nende maakonnas veel koolivõrgu arutelud ja analüüsi koostamine ning analüüs loodetakse esitada järgmiseks nädalaks.
«Üldised seisukohad gümnaasiumi võrgu kohta on läbi arutatud vallajuhtide ja koolide juhtidega. Nad on ka oma arvamuse andnud,» kinnitas Lepik.
Põlvamaa
Põlva maavalitsuse avalike suhete nõuniku Talis Tobrelutsu sõnul on nende maakonnas Põlvamaa Omavalitsuste Liidu (POL) eestvedamisel koostatud arengukavas (mai 2011) välja pakutud kahe gümnaasiumi mudel.
Mudelist on teavitatud ka haridus- ja teadusministeeriumi ning see läheb kokku ka teadaolevate ministeeriumi kavadega.
Tänaseks on Tobrelutsu kinnitusel POL-i juurde moodustatud erineva valdkonna esindajatest hariduskomisjon, mis oli ka arengukava üks eesmärke ja komisjoni ülesandeks on analüüsida ja koordineerida maakonna ülese koolivõrgu korraldust.