Feja Räim süüdistab Ratast riigireetmises

Peaminister Jüri Ratas näitab korralikku rannavormi Foto: Konstantin Sednev / Postimees

Eile lahkus Keskerakonna ridadest 20 aastat selle partei liige olnud Feja Räim, omal ajal hästi tuntud sundüürnike eest võitlev poliitik. Räim süüdistab peaminister Jüri Ratast riigireetmises.

«Mulle on väga suur pettumus, et Jüri Ratas osutus riigireeturiks, et Keskerakond toetas kompakti, mis on minu silmis on kapitulatsiooniakt,» põhjendas Räim. «Sinna (ränderaamistikku – VK) on pandud kirja oma õiguste täielik loovutamine suvalistele sisserändajatele. Meile ei tule need kallite mobiiltelefonidega näljased aafriklased, meile tulevad Venemaalt eriteenistuste agendid, pannakse kaasa kaukaaslasi.»

Räim ütles, et Eesti käsi hakkab peagi väga halvasti käima, sest tulijad võtavad siin võimu üle. «Sisuliselt Eesti ongi juba okupeeritud – rahva tahe ei kehti, president irvitab rahva üle, öeldes, et valimiskasti juures teete oma poliitikat, mitte siin. Lõpptulemusena on võim sujuvalt libisenud rahvaesinduse käest kriminaalse, Eestit okupeeriva kontingendi kätte. Ettevõtlus kiratseb, inimesed on näljas, statistika esitab valet.»

Pikka aega sundüürnike eest seisnud Räim ei plaani esialgu liituda ühegi teise poliitilise jõuga.

1947. aastal sündinud Räim oli poliitikas aktiivselt tegev 80. aastate lõpus ja 90. alguses. Tema poliitiline pärand seisneb eelkõige sundüürnike õiguste eest seismises ja nende huvide esindamises.

Räime võitluskaaslane, keskerakondlane Heimar Lenk ütles, et sundüürnike asi edeneb praegu hästi edasi, loodud on sundüürnike register. «Praegu on põliste keskerakondlaste seas tekkinud hoiak, et oleme juba teist aastat võimul, aga Savisaare-aegseid lubadusi ei ole ellu viidud, ja see tekitab tuska ja sappi,» kõneles Lenk. «Minul on oma teema see, et Edgariga on halvasti käitutud, ta on täiesti üksi jäetud.»

«Keskerakond on ja jääb massiimmigratsiooni ning kohustuslike pagulaskvootide vastu,» vahendas partei avaliku suhete juht Andre Hanimägi. «Eestil peab olema alati võimalus öelda, kas, keda ja kui palju inimesi me oma riiki lubame. Toetame Euroopa Liidus jätkuvalt põhimõtet, et kohustuslikke kvoote riikidele peale suruda ei tohi. Ränderaamistiku osas on küsimus migratsioonis laiemalt, mitte pagulastes. Raamistiku eesmärk on anda suurem võimalus riikidevaheliseks koostööks ja näidata üles selleks vastavat tahet. Samuti soovitakse takistada ebaseaduslikku immigratsiooni ning aidata kaasa ebaseaduslike immigrantide tagasisaatmisele nende lähteriikidesse. Seejuures on Eesti õiguskantsler Ülle Madise, aga ka mitmed õigusteadlased rõhutanud, et tegemist pole õiguslikult siduva dokumendiga.»