:format(webp)/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
/nginx/o/2018/09/10/11406206t1h5444.jpg)
Armeenias algasid 29 riigi osalusel rahvusvahelised maavärina tagajärgede likvideerimise õppused, mille asejuht on endine Eesti päästeameti peadirektor ja praegune riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Mati Raidma.
Eesti poliitik Raidma on Armeenia rahvusvahelise maavärinaõppuse asejuht
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ÜRO üleilmse päästevõrgustiku INSARAG korraldatud rahvusvaheline päästeõppus meenutab 30 aasta tagust Spitaki maavärinat Armeenias, mis erinevatel hinnangutel nõudis kuni 50 000 inimelu ja vigastas enam kui 100 000 inimest. Õppustel osaleb ka Eesti päästemeeskond.
Armeenias toimuvatel õppustel jäljendatakse ohvriterohke maavärina tagajärgede likvideerimist.
7. detsembri keskpäeval 1988 tabas Armeenia põhjaosa linnu Spitakki, Gjumri ja Vanadzori ligi seitsmepalline laastav maavärin. Maavärina järel tuvastasid eksperdid, et ohvrite rohkuse põhjustas eelkõige hoonete nõukogudeaegne halb ehituskvaliteet. Laguneva ja vaesunud Nõukogude Liidu tollane juht Mihhail Gorbatšov pöördus esimest korda pärast Teist maailmasõda humanitaarabi palvega Ameerika Ühendriikide poole.
Päästetöödel osales 20 000 nõukogude sõdurit, 85 000 tsiviilkaitsjat, üle 2000 vabatahtliku päästja ning nelikümmend tuletõrjujat ja parameedikut Ameerika Ühendriikidest.